viimane blog
aeg-ajalt ma tunnen
et mu kõrvatagused on märjad
aga õnneks mu juuksur
ei püga mind kunagi
kuklajoonelt
päris kiilaks
aeg-ajalt ma tajun
et mu suust tuleb lapselalinat
aga õnneks ei suuna
mind keegi logopeedile
sest mõte on ju niivõrd
kuivõrd üpris
selge
vahel ma tunnen
et punastan
nagu täna see juhtus
näiteks
tuli
meie mööblipoodi klient
ja küsis
mida teil siin siis veel pakkuda on
ja mina hüppasin välja
nagu sellest kevade filmist
teele
öeldes
et kõigepealt ma pakuksin iseennast
meil oli täna hommikul koolitus
milles õpetati
ehmatama klienti
ma loodan et see mees
oma rahadega
tänase juhtumi pärast ei kao
sest mina punastasin ju
esimesena
(selles eas?)
14.dets. 16
mul oli muretu lapsepõlv
üheksanda elukuuni
siis õppisin käima ja
kukkuma ja püsti
tõusma ja ära käima
ja ikka ja jälle
kukkuma
pehmelt kukkuma
ja kõrgele tõusma
õpin
tänini mul oli muretu lapsepõlv
üheksanda elukuuni
siis õppisin käima ja
kukkuma ja püsti
tõusma ja ära käima
ja ikka ja jälle
kukkuma
pehmelt kukkuma
ja kõrgele tõusma
õpin
tänini
mul oli muretu lapsepõlv
inimesed armastavad
mõtet armastusest
kuid ei leia moodust
kuidas seda mõtet teostada
sest mõte
on pidevalt
lendus
inimesed joobuvad mõtetest
teiste väljamõeldud tõdedest
õppimata tundma
iseend
inimesed vaimustuvad sõnadest
õppimata ise laadal
end
väljendama
inimesed hulluvad tegudest
kui on juba liig hilja
ise tegutseda
laipa suusoojaks üles
ei küta
olgu või poolakas kõrvalistmel...
ma ei suuda kunagi
vaadata seksifilme
lõpuni
alati kusagil poole peal
tuleb isu ja kange tahtmine
peale ja
nii ma ruttan paljas
jalu
pea` külm
kapi
kallale
seal peidus
ohh pekki
mu
luukered
lumi sadas maha
õuel
jõuluvana raiutud poristesse
jälgedesse
tuli lõpuks
elu
sisse
........
02.jaan.2017
esimene lumi sellel talvel
et varastada sinult su
hetki
olen valmis laskma
kirjutada
end õhtulehe
raamimata
kuulutustesse
õhksoojuspumbaks
näiteks või kvaliteetseks
viiekümne kiloseks kartulikotiks
või mahajäetud koeraks
varjupaigas
miks mitte ka
loodusõnnetuseks
kaugel maal
olen nõus
kui minust tehtaks ka pisut
pikem artikkel
kus pildid man
siis just selline
millesse saaksid
puurida oma silmad
millise võiksid söövitada
oma mällu
jutt tiirleks kindlasti
mootorrataste ümber
kuhu mahub ka
seljakott
ma võiksin olla siis see
seljakott
et varastada sinult su
kvaliteetaega
istun tasahilju diivanil
kuumaksköetud su
kõrval
toas
su kaanepilditüdrukuna
seitsmeaastatagusest
armuloost
kududes tokerjast
elulõngast kirevat
kaasavara
kirstu
kaante vahele
tagumisel kaaneküljel
nimed
köidetuna ühte
Hommikuti ma muidugi taksoga tööle ei sõida. Ärkan vara, ajan juuksed lahku, suunurgad joonde ja kappan, alguses Kopli liini bussiga kesklinna, ja seejärel linnast teise bussiga Järvele. Tsirka kolmveerand tundi sujub vabalt sõidu peale ära. Aga kui peale tööd kuskile ula peale lähen, väikese varba välimised nukid ja päeva jooksul ümmarguseks kammitud kannad numbrijagu suuremates talvesaabastes tulitamas, siis pärast seda kipun ikka taksoga kodu poole sõudma. Vahel on meri põlvini. Teinekord ka mitte...
Igastahes.. Tundub, et mul on nüüd uus hobi. Viin läbi küsitlusi , nimetagem seda siis taksojuhi testiks. ja mind taksosõbralikuks taksojuhtide vaatlejaks. Noh, võrrelgem seda linnuvaatlusega. Et hüüad,…