viimane blog
Käisin vannis. Lasin sinna ikka ülikuuma vett, vanni sisse astudes tundsin, kuidas maailma uudistama tulnud sääremarjakarvanääpsukesed otstest krussi tõmbusid. Päästsin oma 36 number jalakese tasahilju vette, algul ühe, seejärel, haarates seinalt tuge, harjutasin teist , 37 nr suuruse suunas lamenevat päkakest kuuma veega, omal õllepurk, külm kui äsja saabunud talv, vasakus käes, põske jahutamas. Uhh, kui siis lõpuks vannivahuga ühte sulandusin - aga vannivaht on mul hea, venekeelse sildiga, rahustava toimega, pildi peal tädike on täitsa rahuloleva näoga - oli mõnu laialt. Tegin vannis lebotades oma hommikvõimlemise lemmikharjutust: kerge harkseis (selili olles tähendab see kintsude laiali ajamist), rind ette (nii…
tule ohh ole
väikemees
minu ligi
nimi ei riku meest
narrida võib ju vaid
fooliumist mütsi
milles mõte ehk sees
kuum on
kui pigi
hoia end õelate torgete eest
nüüd paneme koos
võrsuma rahapuu
hoia end ikka
mu ligi
vaatame taevas kas on
juba kuu selles faasis
et võiks sinagi seś suunas
uluda
sobib ka
inin
nagu maal koeradki
suusoojaks öeldud
koos lastega
uluvad
tule no tule mu
väikemees ligi
hoia end kiivalt mu kõrval
mu ligi
vaatame kas juba seeme
fooliumist katte all
ajusoojas
idaneb
või on seeme vanast vaimust
veidi vigane
või saanud…
robotiga riidlesin
et miks ta nii teeb
miks jättis nõud jälle pesemata
miks ei vaevunud küll
õigele nupule vajutama
no riidlesin siis sest
nii kees
ähvardasin teda
et ei osta enam ma
talle uusi patareisid
sisse ega näita
sõbrannadele
mida kõike ta veel oskab
teha
robot oli õnnetu
ta on mul ikka väga õrnahingeline
mõtlesin
ütles
ära riidle mamps
muidu hakkan nutma
või
lasen malaisia lennuki rööbastelt ära keerata
või
annan krimmi venelastele
allkirja vastu
ta ei hakanudki nutma
mis sest et veel ma
õite õrnalt
pisut
riidlesin
tunnete keeles
need üksikud
sõnad
tuulispasana
mööduvad
riivavad põgusalt
kõrva
kehakeelt muudavad
väike kilk
peas
ümiseb
mõistvalt
kui langevad sõnatult
püksikud
Veiniga on lood nii nagu need on. Kui on veini, siis varsti seda enam pole. Ja kui pole veini - noh - siis pole. Ja ei juhtu ka midagi...Vererõhuga on lood pisut teisiti, seda peab suutma ise kallutada. Või tekitada. Või hallata. Sellest sain aru eelmisel nädalavahetusel, kui sõbranje maal külas käis. Tavaliselt käiakse külas õhtuti või poolest päevast. Et kui päevatööd on tehtud ja võiks pisut lõõgastuda.No meil need reeglid ei kehti. Minu tutvusringkonnas on meeltmööda see Puhhi lauluke, no kuidas see täpselt siis kõlaski, et : kes hommikuti külas käib see asjata ei longi kes hommikuks sul veini…
lihtne on kirjutada elust endast vähe elust ja rohkem endast
kui ma väga kaua
hoiaksin kinni su näolapis oma pruntis peopesade
saatusejooni
siis su põsile joonistuks
minu pikk elu
joon
kus joon
vasemal
pikemalt jookseb
kuid katkendlikum
mis näitab et sul kombeks ületada on
kõik raudteed ja raskused
mis võivad elule kriipsu peale tõmmata
sul on rutiinikskujunemas need ületada
kohati hüpeldes
nagu minulgi
su lõuale litsuksin
oma peopesasse trükitud lugemikust
laste arvu ja kolmekordistaksin
selle numbri
nühkides
peopesasid edasi tagasi edasi tagasi
nagu lapsi tehes
ma ei tea
mitu last sul on maailma peal kokku
aga ilmselt on need nüüdseks minu peaopesast
kokkuarvutatavad
ja kui pole
siis arvutan need nudipead uuesti üle
kolmega jagades
kõik
omale
minu peopesas
ütles kord mulle üks mustlaseit
kes raha ei võtnudki
lihtsalt näpust tasahilju tasuks
eemaldas ühe kullatud rõnga
ütles kord see mustlaseit
et mul…