-SegAne- blog

Oli suve hommik. Tuul puhkus akendelt kardinad eest. Päike paitas mu unist nägu ning linad jutustasid eilsest ööst.
Ma ei jõudnudki märgata et sind polnud , kui ma valju telefoni helina peale võpatasin. "Hallo" ütlesin ma kõhklevalt
mõeldes, kes see olla võib. Jäme, ning tõsine hääl teiselt poolt toru küsis aga : " Kas teie olete Kaijaliina Paimla?"

Mõnedele Soovitan Mind Mitte Tunda (võib haiget saada).
Mõnedele Soovitan Mind Tundma Õppida (võib omasuguse leida).
Mõned Soovivad Et Ei Oleks Mind Kunagi Tundnud (mis ei tapa teeb tugevax).
Mõned Soovivad Et Oleks Mind Koguelu Tundnud (elu on alles ees).

Kui mind ükskord enam siin pole...
Kui mind ükskord enam ei tule...
Ei näe sa mu nime ekraanil
Ei kuule mu häält sulle vastamas
Kui valid mu numbri
Kui vaatad mu pilti ja see on tuhmunud
Ja silmad mis sealt vastu vaatavad
On kauged ja võõrad
Kui hüüad mu nime
Ja sellele ei reageeri keegi
Kui püüad meenutada möödunud tutvust
Inimest kellele olid sa nii tähtis
Nii vajalik...
Nii kallis...
Keda armastasid.....
Kui tunned hinges igatsust ja tühjust ise nüüd
Siis tea -
Mind enam siin pole
Olen läinud
Olen läinud siit kaugele ära
Kuhugi kus mul nüüd hea
Kuhugi kus pole seda valu
Pole igatsust
Sest sina ei tule sinna niipea veel järele...
Kuhugi kus on palju minusuguseid
Kes taga nutavad sinusuguseid
Olen läinud...
Lihtsalt...
Ära...


Ära unusta, seal kuskil kõrgel, olen ikka ma sinuga...(L)

Iga üks meist ihakab oma sisimas midagi võimatut, midagi, millest mõni teine isegi unistada ei julge. Mõtlen tihti, kas elada oleks lihtsam, kui kõik on ette kirjutatud, või kui me pidevalt komistame, eksime ja haiget saame?
  Meist igaüks saab vähemalt korra elus armastust ja õnne kogeda, kuid kui ei tea millal seda oodata, siis mõni ei jaksagi oodata, kas siis ehk peaks olema igale ühele siia ilma tulles kaasa antud tema eluteekonna põhipunktid. et mitte lasta mööda sõna tõelist, usun et paljud kes väidavad et pole leidnud seda õiget, on ta lihtsalt maha maganud, või kui pole hoolivalt õigest kinni hoitud, teadmata et too on õige, on see rong juba läinud, küsin tihti, miks elu peab olema nii keeruline? kuid kui mõelda, mida muudaks, siis jään vastuse võlgu.
  Ju siis kõik on omal kohal, tasakaalus, rõõm, valu, elu , surm. Kui elad elu, õnnelikult, kuni ühelpäeval tehes vea, nutad päevi, nädalaid, vb isegi aastaid. Ja neid aegu enam tagasi ei tule. kas siis mitte ei peaks , vaatama mingit otsust tehes kaugemale? Tulevikku?
kas elu läheks paremaks?

Ma ei tea, ja vaevalt teie teate...

Mina......
Ma pole iial tahtnud põhjustada valu.....
kuid külvanud ma seda oma teedel.........
Ma pole iial tahtnud kaotada usku........
kuid tihtilugu unustanud selle..................
Ma pole iial tahtnud purustada ideaale..
kuid nendest järgi jäänud vare.............
Ma pole iial tahtnud olla paha...............
kuid kahjuks muuta ennast ma ei oska...
Ma pole iial tahtnud petta iseennast......
kuid siiski teen ma seda koguaeg............