... Kord oli ta ise haige,kord laps või lehm.Vahest õnnestus
ka,aga kui ikka tööga oli häda,siis aeti sundkorras kõik välja,kes
vähegi suutsid.Käidi majast majja kõik läbi.Töid jagasid
osakonnajuhataja ja brigadirid.Igas jaoskonnas oli
juhataja,raamatupidaja,,arveametnik,maamõõtja,hiljem
mehhaniseerimisajastul lisandus mehaanik ning igas
tegevusvaldkonnas brigadirid.Reeglina olid kõik ülemuse mehed.Omal
ajal oli vene satiiriajakirjas ''Krokodill'',selline tabav
pilt.Istub kolhoosikontori aknal turske esimees ja vaatab
pealt,kuidas vanad eided laadivad raskeid kotte.Vaatab ja ohkab:''
Küll tahaks tööd teha!Üldiiselt anti inimestele tõid vastavlt
võimetele.Lambakarjas käisid enamalasti noorukid ja
koolilapsed.Lehmadega tegelesid naised,aiandis ka naised,samuti
lnnnufarmides.Hobusefarmis olid vanemad mehed,hobusekarjas
nooremad.Heinatöödel käisid noorema ja tugevamad mehed.Hiljem
saadeti traktorisrideks õppima,noord mehed,sealhulgas ka palju
eestlasi.Kõik vaba rahvas nagu vanurid,invalidid,väikeste lastega
naised kasutati hooaja-ja abitöödel.Sellisteks töödeks
olid:koristamised,kõplamine,vee vedamine,valvuritöö,savitelliste
kuivatamine ja pallu muud.Algaastil pidva aastarigse tööga hõivatud
inimestel puhkepävi ei olnud,hiljem,siiski elu muutus
kultuursemaks.Algul anti üks vaba päev kuus,pärast üle nädala.Töö
eest tasusti väga kehvalt.Tihti sellegi vähse saadava töötasu eest
sunniti inimestele riigilaenu obligatsioone.Nii,et ei jäänud endale
peaaegu mitte midagi.Lubati,et hijem ostab riik obligatsioonid
tagasi 10 aasta pärast,paraku jäi see ainull
lubaduseks.Tõsi,1980.te keskel kuulutati,et ostetase tagasi ühe
aastaäigu obiigatsioonid,aga need olid vist 1940-te lõpust.Kas
keegi sai midagi,ei ole kuulnud.Muidugi polnud inimestel
obligatsioone alleski,oli ju möödunudunud aastakümneid.Iinimesed
olid sunnitud vahetama palju elukoti ja kolimiste tõttu olid
kadunud paljud väärtuslikumad asjad,kui üks tühipaljas katteta
paber.Eesllast Siberis oleku algaastail tehti enamik töid
kästsi,abiks hobused ja härjad.Hiljem ,uudismaade ülesharmise
kampaania käigus saabus ka sealsetelle põldudele hulk mitmesugust
tehinikat..Nii oli iheina niitmises iseliikuv niidumasin,millel oli
7 2 meetrist lõiikeplaatt,seega töölaius 14 meetrit.Et hõlpsam
oleks manööverdada,kasutati töös ainut 5 lõikeplaati.Et see oli
küllaltki keerulne masin,siis oli lisaks juhile 1-2 abi,kes
juhtisid lõikplaatide tööd.Heina niitmiseks oli ühe traktori
haakes sektsioonehad,laiusega kuni 30 meetrit.Rehade tööd juhtis
esimesel haakeplatvomill istuv traktokoristi abi.Vilja
koristamiseks olid järelveetavad kombainid 4. 10 meetrise
koristuslaiusega.Mõnda sellist monstrumit vedas kogini kaks
trakorit.Väikemaid kombaine haagiti mõne suuma ja võimsama taktori
haakesse tavalisett kaks.Sellne keerukas mainate koosus nõudis ka
palju inimesi.Nii oli viljakoristusel twgevad traktotist ja
tema abi,kombainee ja tema abi,lisaks veel kaks põhukoguri kaks
töölist.Nende ülesanne oli hanudedega põhk koguja punrkris
ühtlasellt laiali laotada ja selle tätiumisel tühendad s.o.lasta
põhuhunnik punkrist välja põlule vajuda ja tingimata ühte rivvi
eelnvate hunnikutega.Hiljem enne kündi,veeti põhuhunniud
põllu äärde või põetati.,Künti traktoritega
brigaadiviisiliselt,ühes brigaadis 10 traktorit.Haakekes oli 4-5
hõlmalsed adadrad,iga adra peal üks inimene nn haakija ehk
ametlikult kündja abi.Tema ülesanne oli sahad õigel aja maasse
lasta või üles tõsta.
Još nema komentara.
Ostavi komentar, započni diskusiju!