aleks30 blog

aleks30
63, Põlva, Estonija

4) Mis sinu.see on minu;aga mis minu,see ei ole mitte sinu.

5) Mis sul tuu mul,mia mul,tuu putu-ui sulle midägi.

    Kitsillt on raske midagi saada (ei tasu küsida jms.)

1) Mis võtja võtab,kui andja ei anna.

2) Enne saad kivi küljest kildu kadsi käes asja.

3) Kuri ei anna kuue hõlma,paha ei palka jäärta.

4) Silma pista palju,ninna pista vähe.[ Kitst perenaise kohta,kes vaesele vähe annab.]

5) Silm näge,suu ei maitsa.[ Pilge vähe söögi kohta.]

   Antu jagamine teistega.Saamine tühjast ja küllast,vaeselt ja rikkalt

Anna antustki.Hea anna vähestki,paha ei anna paljustki.Kes ei anna vähesest,ei anna paljustki

1) Kui saab sant,siis saab sandi poiss ka.[Kui keegi teiselt midagi küsib ja saadust oma tuttavale ka annab.]

2)  Anna antust,murra murtust.

3) Anna antust,murra murtust,siis saa jummal sulle ka andma.

4) Hea mees võtab herne pooleks,aga paha ei võta härgagi.

5) Hea mees annab väheski,paha ei anna paljustki.

6) Kes ei anna antust,ega murra murtust,see ei anna aidavvest.

    Tühast pole midagi saada.Mis sel teisele anda,kui pole endagi.         Mis antust anda saab

1) kust kõik on ära võetud,seal tühi koht on järele jäänud.

2) Tühjäst ei saa midagi.

3) Mis võtad,kui mmodagi võtta ei ole.

4) Mis taud võtab tühjast toast.

5) Mis tuul kivist saab või sant saunanurast.

6) Surm ei võta ka seat,kus midagi ei ole.

7) Mis tühi tühjast toast võtab.

8) Kes tühjas kaevust enam vett võtab.

9) Tühjast taskust pole midagi võtta.

10) Mis sa tühjast kotist veel raputad.

11) tühi piip ei…


          Parem anda,kui võtta.Mõistlik heldus parim.Aifab vähestki annist.Pigem andmata,kui anda.Pigem võtta,kui anda

1) Juma anku ikka anda,aga mitte otsi.

2) Õndasam on anda kui võtta.

3) Anda parem,kui võtta.

4) Parem sada korda anda,kui üks ainus kord ise võtta.

5) Parem omale pidada,kui teisele anda.

6) Parem võtta kui anda.

  Ära ole liiga helde.Kes kõik teistele jagab,jääb ise hätta (kitsil ei tule puudust)

1) Anna asi teise kätte,vahi ise läbi viie sõrme

2) Laena roog külasse,ise pane hambad varna.

3) Ega viimast lammast tohi laudast ära anda.

4) Jagale jäävad näpud.

5) Sõrmed jäävad jagajale.

6) Jagajal on neli sõrmevahet.

7) Kes tuulde külvab,see ilma jääb.

8) Tee ligamisele nõnda head,et ise häda sisse jääd.

9) Aita teist,hädanda ennast.

10) Küta ilma,kärbi liimi;avita muid,ole esi hädän.

11) Kes teist söödab,oma persse kinni hakkab.

12) Kes ilmale hää on,see on iseenesle halb.

  Saaja ei väsi tahtmast,ennem väsib andja andmat;mõõtu peab pidama andja

1)  Võtja käsi peab pikem olema.

2) Andja käsi lühenes,vastuvõtja käsi pikenes.

3) Väsib andja,ei väsi vastuvõtja.

4) Aita sant sauna,aita lavale ka,anna viht kätte ja vihtle ka

5) Lase sant ahjule,säält tahab ta prsile ka saada.

6) Lase kurat kirikusse,siis läheb ta viimaks ka kantlisse.

7) Anna koerale leiba,võtab veel käegi tagantjärele.

8) Anna kuradile õlut,tema sööb raba.

9) Miida rokem annad,seda rohkem nõutakse.

     Mitmesugust heldest,kitsist ja ahnest:helde annab;kitsi ei anna;anne tahab teistelt üha saada

 1) hea annab ise,paha ei anna paludeski

2) Heldus annab,sitkus keelab.

3) Helde annab,ahne võtab.


       Põhllne ja täiendav '' mahuti'' ja '' mahutatav''

'' Kott ( s.t.baas,põhivahendid,miinimum) olgu omast käest.Kui on ( oleks,saab) põhilist,saab (saaks) ka täiendavat

1) Vaene sant on see,kes ilma kotita kerjab.

2) Mis sant sa oled,kui sul kotti pole.

3) Kerjatsel peab ikka kott olema.

4) Kott olgu ikka enesest,saagu põrss kust saa.

5) Hea kerjata,kui kott on käe.

6) Saad leiba,saad ka soola.

7) Kui vorsti   saab,saab ka tikku.

8) Kust saab luuda,sealt saab võru ka.

     Kelle ( poolt) põhilne,selle (poolt) ka täiendav

1) Kelle tubak,selle tuli.

2) Kelle tubakas,selle tuli;kelle viin,selle sakuska.

3) Kelle poold leem,selle poold lusik.

4) Kes supi keedab,see paeb ka soola eest muretsema.

5) Kelle puder,selle rasv.

6) Kelle saun,selle viht.

7) Kene paat,sen keul.

      Kel üht,sel reist ('' mahutavat'')--''mahutit'',peamist-- täiendavat,vm.).Kus pole. . .,seal pole...

1) Kellel ühest,sellel teisest.

2) Kellel on mõista,sellel on ka kanda.

3) Kelllel püksid,sellel piel.

4) Kel vatt,sel vammus.

5) Kus teri,seal ivi.

6) Kus leiba,sääl leivakõrvast.

7) Kel kopik,sel kott.

8) Kel on vilja,sel on ka salve.

9) Kust saab luuda,säält saab ka võru.

     Kui kadunud peamine,siis mingu ka vähemtähtis.Kui on läinud täiendav,läheb põhilnegi.Ära hävita põhilst väärtuslikku koos tõindava väärtustega

1) Ega lõpul pära pole.[ Kui miski lõppemas,ei maks enem päragi järele jätta]

1) Kui on läinud hobune,mingu ka valjad.

3) Kui on läind rumm,mingu ka kodarad.

4) Kui on trumm,siis mingu pulgad ka.

5) Kui pill on läind,mis sa veel torudest nutad.

Kui juba leib läks,siis las minna ka kannikas.


konjak viinamarjast saadud destileeritud alkohoolne jook ( alkoholi 38--57 mahu-%).Algseselt valmstai k-t ainult Ptantsusmaa Congaci linna ümbruses ( Charente'i ja Sharente-Maritme'i dep-s),praegu toodetakse seda mujalgi ( ka brandi armanjaki,vanjaki jm nime all),sh NSV Liidu viinamarjakasvatuspiirkondades.K-t tehakse pms.vallge viinamarja mahlast,vähem kvaliteetseid sorte (grappa jm.) ka viinamarja pressimise jäägist.Kääritatud tooraine destilleerimisel saadud k-i piiitust (sisaldab ( 65-- 80 mahu- % alkoholi) laagerdatakse tammepuust vaatides;seejuures toinub msg.muutust,ms.tekivad aroomiained ( neist on olulisemaid on etüülnonaat),lisandub park-ning värvaineid.Laagerdunud k-i piiritus lahjendakse,lastakse seista ja vilitakse pudeliesse.Laagerdamise kestust tähistakse hrl tärnidega või tähtlüheditega.K-i laadseid jooke valmistakse ka õuttest ( kalvados) ja ploomidest (slivovits).


konjak viinamarjast saadud destileeritud alkohoolne jook ( alkoholi 38--57 mahu-%).Algseselt valmstai k-t ainult Ptantsusmaa Congaci linna ümbruses ( Charente'i ja Sharente-Maritme'i dep-s),praegu toodetakse seda mujalgi ( ka brandi armanjaki,vanjaki jm nime all),sh NSV Liidu viinamarjakasvatuspiirkondades.K-t tehakse pms.vallge viinamarja mahlast,vähem kvaliteetseid sorte (grappa jm.) ka viinamarja pressimise jäägist.Kääritatud tooraine destilleerimisel saadud k-i piiitust (sisaldab ( 65-- 80 mahu- % alkoholi) laagerdatakse tammepuust vaatides;seejuures toinub msg.muutust,ms.tekivad aroomiained ( neist on olulisemaid on etüülnonaat),lisandub park-ning värvaineid.Laagerdunud k-i piiritus lahjendakse,lastakse seista ja vilitakse pudeliesse.Laagerdamise kestust tähistakse hrl tärnidega või tähtlüheditega.K-i laadseid jooke valmistakse ka õuttest ( kalvados) ja ploomidest (slivovits).


    Mis väljal,pole käes;mis varju all,kõhus jne.,see käes.Kui otsas,siis hooleta

1) Tatri ei mõõdeta mitte õitest,vaid salves.

2) Oras pole veel salves mitte.

3) Saad on alles pool heina.

4) Mis varju all,see käes.

5) Mis pihus,see,käes.

6) Mis käes,see käes.

7) Mis tagapool hambaid,see oma;mis eespool hambaid,see veel oie oma.

8) See ei ole oma,mis aidas,see on oma,mis kõhus.

9) Mis kõhus,see kõrval;mis vastas see varjul.

10) Kui ots,siis hooleta;kui kõhus,siis kõrval.

11) MIs kodu,see kottis;mis kõhus,see kõrval.

12) Mis kodu,see kõrval;mis vatsas,see varjul

13) Kui otsas,siis hooleta;kui vatsas,siis vaevata.

14) Kui kõik on otsas,siis on suul rahu.

15) Kõhust ei saa keisergi enam kätte.

    Parem kehv ( pisut) käes,kui hea (palju) ilmas ( ohus,teadmata,saamata)

1) Parem pisut peos,kui hulk ilmas.

2) Parem olgu toores vili kotis,kui küpse pöldus.

3) Parem tihane kotis,kui metsis oksa peal.

4) Parem varblane peos,kui tuvi katusel.

5) Parem varblane laua peal,kui tui räästas.


11) Ahnel on pikk käsi.

     Ahnus ja ihnus on ühevõrdsed,mõlemad kurjad

1) Ihnus ja ahne on kuradi sulased.

2) Ihnepäits ja ahnenäsus on ühe au sees.

3) Ihnus ja ahnus  -- mõlemad on õelad hinge vaenlased

       Ihnus ei too tulu;sunnib nälgima,vara võib hävitada,jääb teistele

1) Ihnusel pole rahu iialgi.

2) Ihnusel on alati puudus.

3) Laisk sureb nälja otsa,rikas rahakoti otsa.

4) Hiir sööb ihnsal,kass kaua hoidjal.

5) Kass sööb kaua hoitud,hiir pikale peetud.

6) Hiir sööb ihnsal,kass kaua houdjal.

7) Susi söö suure hhoiatuse,peni pika peetuse.

8) koi sööb ihnuse varanduse.

9) Koid söövad ihnurilt,kassid kaua hoidjalt.

10) Siga sööb sitke varanduse.

11) Kass sööb kaua hoidmise,siga sitke varanduse.

12) Kogujal on pillaja kannul.

13) Ihnusnui ja nuumsiga on pääle surma kasulikud.

        Raha peab ringlema.Ära loe raha liia tähtsaks,ära pelga raha välja anda

1) Raha peab käima ühest käest teise kätte.

2) Lase rubla minna,kahel tulla.[Pillamise kohta] 

3) Egas raha või ära jahtuda.[ Tuleb kohe ära kuluada.]

4) Raha on mehe päralt,aga mitte mees raha päralt.

 ''Käes,, ja '' ilmas,,.Süüa või säästa`?






]



     Süües kasvab isu.Ahne on täitmatu

1) kellel hea on,see paremat tahab.

2) Kellel küll on,see kõll tahab.

3) Kes saab,see rohkem tahab.

4) Süües kasvab isu.

5) Kõrtsmik on nõnda ahne raha järele,kui kurat hinge järele.

6) Isu tuleb söömisel.

7) Iimese tahtmine,ega põrgu ei saa iial täis.

8) Ahne isu ei saa kunagi täis.

9) Ahnus-- põhjata kott

10) Põhjata riista ei saa veega täita.





7) kes leivaga kerjama läheb,tuleb tükiga tagasi,aga kes tükiga läheb,tuleb leivaga tagasi.

8) Mine suurt saama jämetetat jägama,viimaks peenike pihus.

9) Kes palju püüab,see vähema saab.

10) Kes head otsib,see pahema leiab.

11) Paremat otsitakse,pahemat saadakse.

      Kes vähesega ei lepi,see suurt ei saa.Kes liialli valib,saab kahju

1) kes ühte ei taha,see kahte ei saa.

2) Kes pisukesega rahul ei ole,see suurt ei saa.

3) Kes palju valitse,pahema saab.

4) Vares vahib valija väravas.

 Väheset ei jätju pljuks.Äta püüa vahest liiga suurt kasu saada

1)  Ega ühe härja seljast kahte nahka saa.

2) Ühest lambast kahte villa ei saa.

3) Ega ühe kõrre otsas kahte pead ei kasva.

4) Kana muneb päevas ühe muna,ega ta kahte ei mune.

      Ära ole ahne Liiga palju poie hea.Ahhnus teeb halba ( aja lõhki,auku,upakile jne.)

1) Ära taha hõberaha.

2) Liig palju ajab koti lõhki.

3) Suur tükk ajab suu lõhki

4) Suur tükk jääb kurku kinni.

5) Suur tükk ei mahu suhu.

6) Suur tükk ei hakka hammaste vahele

7) Inimene ikka püüab suuremat suutäit,kui suhu mahub

8) Ahnus ajab auku.

9) Ahnus lükkab auku.

10) Ahbus auku,uhkus upakile.

11) Ahnus aja upakile,kärmus käima käpakile.

12) Ahnus aitab alati võtta,aga ei aita ära anda.

13) Mis aitab ahnus,kui lõpe rikkus.

14) Näljase kerjuse kannika ikka sööb loer.

15) Rahaahnus on kõige kurja juur




  


1) Kuidas hoiad,nõnda leiad.

2)  Hoidajal osa,kaitsjal kasu.

3) Hoidmisel osa,pidamisel pära.

4) Kes hoia,sel on.

5) Hoidjal pole otsa,pidajal pera.

6) Ega hoidja ei oiga.

7) Pillajast saa sant,kokkuhoidajast kuningas.

   Kauaks pillajal asi

1) Kaua koera kaelas vost seisab.

2) Pane koera kaela vorst.

3) Kaua koera kaelas vorst seisab ehk narril hea asi.

4) Kauges krantsile siis vosti saab.

5) Muril ei kurda mõuk kaelas.

6) Kauaks koera kaelas vorst ehk kassi nina all kala.

7) Mesilane korjab ühe päeva,elab üheksa päeva;laisk ja pillaja teenib üheksa päeva,elab ühe päeva.

8) Saajalt suhu,palavalt patta,enne teisi ammu otasas.

       Võimalus ja kasutamine

  Kus midagi saadaval,sinna kogune ka himustajaid.Kus võimalik võttaselt ikka võetakse

1) Kus iial raibe on,sinna koguvad kotkad.

2) Kaua hunt magab surnd lamba kõrvas.

3) Kus raisk ees on,sealt koer sööb.

4) Kus kont maas,sinna koerad jooksevad.

5) Ega koer sinna külasse lähe,kust konti ei saa.

6) Siga sööb sealt,kus mold ees.

7) Kust härg saab,säält härg joob.

8) Kust hunt saab,seakt hunt sööb.

9) Ega susi muido aüü,kui talle luba ei anta.

10) Ega tüki juuest tühjalt minda.[ Kui võimalus võtta,siis ka võetakse]

11) Käsi läheb küpse kallale.

12) Kel nuga,sel luba.

       Tahtmine ja saamine.Nõudlikkus,ahnus ja inhnus

 Tahtmise ja saamise vahekordi;kes tahab,ses saab;kes ei taha,see saab;tahta lihtsam kui saada

1) Ei ole,ei hooli:ei saa,ei taha.

2) Kes tahab,see saab.

3) Tahtmine on parem,kui saamine.

4) Tahtmine õige,saamine vaene.

5) Inimese tahtmine on tema tevariik.

6) Oma tahtmine on taevariik.

7)…


← prethodna 1 2 3 4 5 ... 215 sledeća
Blog
Blogovi se ažuriraju svaka 5 minuta