aleks30 blog

aleks30
63, Põlva, Estonija

pre manje od jednog dana

   Sõnahoobid on valusamad,kui käehoobid

1) Sõna lööb,teine lõpetab.

2) Sõnahoobid on vahest valusamad,kui käehoobid.

3) Sõna on valusam,kui vita

4) Peksmise hööbid lähevad keha külge,aga sõnade peks läheb kehast läbi.

5) Nuiaga lüüakse haavu,sõnaga lüüakse luu katki.

6) Terav kirves lööb valusa haava.[ Inimesest,kel on ''valusad''sõnad]

    Ähvardamine.Ähvardamise,ja löömise,''haukumise'' ja ''hammustamise'' vahekordi

1) See koer ei kisu,kes alati haugub.

2) koee haugub seni,kuni hammustab.

     Parem sõnadega,kui kätega.Tark sõaga,rumal rusikaga.Kui sõnad ei aita,kase kätel käia

1) Parem sõna suust,kui kivi peost.

2) Targad sõdivad sõnadega,rumalad rusikatega.

3) Rumalad sunnivad rusikatega,targad sõnadega.

4) Mees sõdib sõnaga,härg sarvega.

5) Kui sõnad puuduvad,siis lase käsi käia.

6) Kui sõna ei aita,siis lase käsi käia.

7) Häbi küll joosta,aga tervisele kasulik.

8) Kuri küll põgeneda,aga hea.

     





          Kohtu tähtsus;kohus mõistab õigust jms.

1) Jumal ja kohus seisab üle kõikide.

2) Kohus on kolm päeva vanem,kui maailm.

3) Kohus ei pane kellegile kikas maja harja.

4) Ega kohus pime pole.[ Kohus näeb tõde,mõistab õigust jms.]

5) Kõrvalekaldumine ei maksa kohtu ees.

6) Kel õigus on,peks kohut saama.

      Mitmesugust kohtu kohta

1) Kus pole kaebust,seal seal pole kohut.

2) Kus ei ole kaebajat,seal ei ole ka mitte kohtumõistjat.

3) Kohutumehe ja rõiva vannutetas.

4) Kohus kurja kardab.

     Uhkus,kõrkus.Lepikkus,alandlikkus,rahuloemine

    Uhke ( ja vagura) hoiakust ja käitumisviisist

1) Uhke meel teeb inimese kõrgiks.

2) Uhke ei näe ninagi pähe.

3) Uhkel uhked viisid

4) Uhke albib hullust peast.

    Alusetuset uhkusest:uhkus käib tihti koos rumaluse,vaesuse,roppusega.Sisukas on vagur

1) Tühi uhkus - lühikese sõrme pikkus.

2) Rumal uhkus ei kõlba mitte koera saba alla.

3) Uhkus ja rumalus on vennad.






            KIRIK JA PASTOR

 1)  Papp oli see talupoja jumal ja mõisnik ta keiser.

2) Kirikumees on kohtu käsi.[= kohtuotsute täideviija]

3) Kool on kiriku jalg ja kirik maalima sammas.



       Saksa ja talupoja põli,jõukus,õiigused,nende seisundite vastandlikkus

1) Mõisniku ja talupoja vahe on niisama kui tule ja vee vahe.

2) Sakste asi käib laialt.

3) Sakasad kannava siidi,talupojad linast riidi.

4) Kukk on talupoja kell,tamm on talupoja raud.

5) Kurjal härral kulda palju.

6) Mis sakasle lubatud,on talupojale keelatud.

7) Ega mõisnik puujuure peale situ,jumal kasvatas metsa.[ Kõigil pole õigust mestas loomi küttida]

  Päri-ja vastupidist mõisa ja valla rikkuse jm. kohta

1) Rikas härra-vaene vald;vaene härra-rikas vald.

2) Rikas härra-rilkas vald;vaene härra - vaene vald.

4) Kuidas mõisan härra,nõnda vallarava nina.

    Saks ei salli,kui talumehemidagi paremat.Saks ei laena talumehele

1) Talumehel sigar suus,saksal ime vaata,nagu kass sööks heinu.

2) Harvast sandi saba punane,seegi paistab saksa silma.

3) Kes koera käest makä [= makki,vosti] ostnud,nema ka saksa käest raha laenanud.

4) Saksad on nagu sead,talupojad nagu lambad.[Mõisnikud aitavad teineteist hädas,talupojad  aga vaatavad teise omasuguse häda pealt või jooksevad laisli]

  Mõiasast võib vatastada,mõisa vara raisata,mõisatööl laiselda.Saksa eemalolek või teovõimetus on talumehe kasu

1) Mõisavargus ei ole patt.

2) Varasta saksa,aga mitte talupoega.

3) Tark,kes saksa,aga rumal,kes talupoega petab.

4) Kus teeb,sealt härg sööb.


 

5) 


          MÕIS.SAKS JA TALUPOEG.MÕISAMEHED

          Talupoja-ja mõisnikusoo kestusest ja kadumisest

1) Talupoja sugu ja palu sugu ei lõpeta ükski ära.

2) Enne kaovad hundid,siis mõisnikud.

3) Teo orjus,veo orjus.

4) Kui taevas koidab,siis talupoeg hobused joodb

     Mõisatööl pole lõppu.Mõisa ahnus ja täitumatus

1) Millal lõpeb mõisatöö ehk milal kustub põrgutuli.

2) Ei lõpe tuli põrgus ega talus töö.

3) Millal mõistöö tehtud ehk millal põguhaud täis saab.



2) 


   


             Karjane

1) Karjane paneb talvel oma jalad seina peale.

2) Karjaseks palgatakse,teenijaks peetakse.

3) Mis surmalaps raamatuga või perepoeg karjavitsaga teeb.

       Saunik.Kodapooline.Vabadik.Asunik.

1) Mis saunamees kahe hundiga teeb.

2) Parem külm kivi murgas,kui vabadik majas.

4) Vabadik peres on kui täi kasukas.

5) Vabadik saab vastapäeval valges magama.

6) Ega asunik inimene pole,ainult värske lume ajal peetakse inimeseks

            MÕIS.SAKS JA TAUPOEG.MÕISAMEHED.

Talupoja-ja mõiankusoo kestusest ja kadumisest

1) Talupooja sugu ja palju sugu ei lõpeta ükski ära.

2) Enne kaovad hundid,siis mõisnikud.

             Teomehel raske orjus,tööd palju,päev pikk

1) Teopoisil tööd on paju.

2) Teo ojus,veo orjus.

3) Kui taevas koida b,siis talupoed hobused joodab.

       Mõisatööl pole lõppu.Mõisa ahnus ja täitumatus                          1)    Millal lõpeb mõistöö ehk millal kustub põrgutuli.                   2)  Millal mõistöö tahtud saab ehk millal põrguhaud täis saab.   3) Kuna saab põrgu täis,kuna saab mõisatahtmine tasa.             4) Põrguhaud ja saks perse,kes neid jõuab täita.                         5) Mõisa auk ei saa elades täis.                                                      6) Saksal sada kõhtu ja tuhat suud.             …


  Õhtu tuleb õnnega ( kogub kokku,laseb puhkama),hommik hoolega (sunnib töösse,laotab laiali)

1) Õhtu tuleb õnne kaudu,videvik villa kaudu.

2) Hommikul huult,õhtul õnne.

3) Õhtul õntsam.

4) Õhtu toob õled tubasse,pime paneb puhkamaie.

  Poiste ja tüdrukte lakas magamise kalender

1) Jüripäeval antakse tüdrukutele ja sulastele passid kätte ja nad võivad minna lakka magama.

2) Maarjapäevast läheb Kihnu tüdruk lauta magama ja haug lähheb ojasse.


       Teenijate palkamine,ülesütlemine,lahkumine.'' Orjaksoleku''aeg

1)  Jüri seob,Mihkel päästab.

2) Jüi paneb tööle,Mihkel päästab tööst.[ Teenijate (suiliste) palkamise ja vabakslaskmise kohta,]

3) Kes seitse aastat teenib saab talu.

   


       Rikkuse seoseid tarkusega:riksast peetakse targaks,vaest rumalaks;kes tark,see rikas,kes veene,see rumal

1) Rikas alati tark vaene ikka rumal.

2) Vaesel ikka vaese aru.

3) Vaesel ikka vsese õnn.

4) Vaesus on rumaluse naaber.

5) Mida targem rahvas,seda rikkamad;mina rumalamad,seda vaesemad.

    Veesega taheta suhelda;rikkaga suheldakse meeldi.Vaesele ei anta head

1) Kes vaest varrule kutsub või puujalga pulma.

2) Kes kehva pulma kutsub.

3) Kes puujalga pulma,vaest varrulule või santi saia sõõma.

4) Kes pussnuga pulma palub.

5) Kes vaest vadeiks võtab,kassile kala küpseta ehk pussnuga pulma viib.

   Mitmesugust rikka ja vaese kohta

1) Vaene -see ajab vilet,rikas - see laseb laulu.

2) Ega vaene vaeva ei tunne.

3) Vsene elab kallimban kui rikas.

  TALUELU SOTSIAALSEID ASPEKTE.PERERAHVAS JA PALGALISED.KODAPOOLINE,SAUNIK,VABADIK

   Mitmesugust kohast ja talust:koha tätsus/vähetähtsus;talu jõukuse ja korrasoleku eeldusi (töötegu) ja tundemärke (loomad,kõlvikud,varud)

1) Raha mulla sisse panna on perem kui taskus hoida.

2) Ega koht meest pea,mees peab kohta pidama.

3) Mis nüüd viga mehel elada,kui koht hea.

3) Põgene halva koha eest,aga mitte halva saksa eest.

4) Ega koht ilma tööta seisa.

5) Tööd tühjas talus,hoolt hoonus. [= halvas,kehvas] elus.

6) Kui igaüks teeb oma tööd,siis on kõik asjad majas head.

7) Ilius hobune on mehe uhkus,

8) Põllust tuntakse meest.

      Suurem majapidamine - suurem pere.Kus tegijaid,seal sööjaid;pole sööjaid- pole ka tegijaid

  1) Suur pesa,suur pere.

2) Kus pole kodu kedagi,seal pole majas midagi.

3) Kus saajaid,seal sööjaid.

4) Mitu rehti setu kõhu.

   Mehine eelistatum,Suures peres inimkaotused tõenäolisemad,väikieses ohtlikumad

1)…


    Rikas ei usu vaest ( ega vaene rikast),rikas ükskõikne vaese hädade vastu.Rikas solidaarne rikkaga,vaene vaesega

1) Ega nuumsiga ei tea,mis õueseale vaeva teeb.

2) Kes vaese talupoja häda usub.

3) vaeste palest ei hoolita,heade õpetust ei võeta.

4) Rikas ei usu vaese häda ja vaene ei usu rikka häda.

5) Vaene tunneb vaese hada,uhke rikas pöörab palge kõrvale.

7) Rikkad on Aadamast saadik sugulased.

    Vaene maksab vähe rkka kõrval.Rikast austakse,arvetatakse;vaessest ei hoolita,vaesesle tehakse ülekohut

1) Ega mees midagi ei maksa,mehe raha maksab.

2) Kes rikas rahale,see kõrge aule.

3) Ega täis kõht tea,mis tühjal tarvis.

4) Vigane hobune,tühi rahakott ja vaene inimene - need ei ole kuskil väärt.

5) Mis tibu kaalub taalri vastu.

6) kust aed madal,seal käib igaüks üle.

7) Rikas sõidab tõllas,veane ripub võllas.

8) ''Tere''on viina norimine.



  



    


← prethodna 1 2 3 4 5 ... 220 sledeća
Blog
Blogovi se ažuriraju svaka 5 minuta