1.Tõelisi hüvesid on vähe on vähe.Ainult see tõeline hüve ja hea mis on hüve ja hea kõigile.
Et mitte kalduda valitud eesmärgist kõrvale,peab see olema hea,kooskõlas kõigi hüvedega.Kes suunab tegevuse sellele eesmärgile,saavutab endale hüve. Marcus Aurelius.
2.Tõerääkimine nagu kaunis kirjaviiski on ainult praktka tulemus;kui harjumuse asi ja ma ei arva,et võib asjatuks pidada mis tahes juhtumit,mis aitab kaasa selle harjumuse ilmnemisele ja kujunemisele. Marcus Aurelius.
3.Kui ma näen inimest,kes vaevab end mitmesugusete mureda ja hoolega,küsin ma endalt:
mida see õnnetu inimene tahab?Ilmselt tahab ta midagi niisugust,mis ei ole tema võimuses
mida ta ise ei saa korralda;sest kui asi mida ma tahan,on minu võimuses,siis ma ei vaevle
sellepärast,vaid teen mida tahan.Vaadake näiteks inimest,kes laulab või mängib kannelt:seni kuni ta mängib või laulab ainult endale ilma kuulajateta,ei vaeva ega eruta teda
mingid mured või kahtlused.Aga jälgige teda siis,kui ta esineb suure rahvamassi ees.Kuidas ta end piinab,kuidas kord kahvatab,kord punastab,kiiresti taob ta süda!Miks?Eks ikka sellepärast,et ta ei taha mitte üksi hästi laulda või mängida,vaid ka pälvida kuulajate heakskiitu,ja see ei sõltu temast,vaid kuulajatest.Nii ta siis muretsebki sellepärast,mida ta ise ei saa korraldada,ja piinab end täiesti asjata.

Like!