8.osa


          12.august, teispäev, äratus oli meil kohaliku aja järgi juba kell 8. See päev oli meil Horvaatias viimane päev ja siis tuli peale hommikukohvi asjad kokku pakkida ja kämpa omanikule arve maksta.
           Sõitsime siis üles poole, Pulasse, kus on üks maailma kuuest hästisäilinud rooma amfiteatrist. Tee pealt haarasime ühelt trakturiga härralt kolm kera lambapiima juustu (ütlen kohe ette et ma ei ole seda veel maitsta saanud,kui nüüd oktoobris Eestisse lähen siis proovin, kui hea see siis on:)) ja napilt peale lõunat olimegi Pulas. Eks see teater oli vaatamisväärsus omaette, kui pole enne näinud, hetkel käis seal ka restaureerimine ühes osas. Teatri all oli muuseum kus on säilitatud vanad oliiviõli pressimise- ja villimise masinad, kõik puidust aga säilitusnõud olid savist ja massiivsed.
           Pula ise on aga väga armas linnake ja tuleb tunnistada et Aadria mere ääres polegi linnakest, mis pole armas või võluv või vaatamisväärne.              Jalutasime veel vanalinnas, seal oli ühel platsil kuulsa iiri kirjaniku JAMES JOYSE ( 1882-1941 ) kuju, tema oli 20. sajandi sõnameister,, tema sulets on näiteks ilmunud sellised romaanid : "Kunstniku noorpõlve portree"; "Ulysses"; "Finnegani ärkamine"; "Kangelane Stephen" jne. Käisime ka kohalikus kindluses uudistamas. Oma üllatuseks leidsin linnast veel omanimelise kino - Kino Valli, kas pole vahva, muidugi tuli kohe see ka pildile jäädvustada:))).
          Linnakesele sai ring peale ja õhtugi oli kätte jõudnud ja meil tuli oma ninad piiri poole keerata sest oli plaanis veel vähemalt üks sihtkoht vallutada enne koduteed.
          Niisiis, kimasime vastu õhtut piiri poole. Väga ootamatult saabus Sloveenia piir. Ühtäkki olime riigis, millest me mitte midagi ei teadnud - mis kurss on? mis raha siin käib? kas kiirtee maks on? jne. jne. Nägime SOBE silti, et kodumajutus, no loomulikult oli see täis. Sõitsime siis edasi kuni paistis mingi Motel, selge, võtsime siis selle, kell oli ka juba südaöös. Läksime tubasid vaatama ja saime kerge shoki. Hea et toal aknad ees seisavad:) See oli kolmene tuba (3 voodikohta toas) ja taheti saada 66 euri öö ja kahese eest 46 euri. Kauplesime välja et võtame kolmese toa terve kamba peale, osad siis oma madratsite peal ja maksime 66 euri, kokkuhoid seegi:) Toas selgus veel, et vannitoa lagi hallitab, ning kunagi olid seinalambid seinas. Nüüd olid vaid metallkonksud  nende asemel ja kardinad olid kohe kohe eest ära kukkumas. Kuid oli ka häid asju, hinna sees oli hommiku söök ning duššist tuli siiski mõnusalt sooja vett.
          13.august, kolmapäev. Ärkasime kohaliku aja järgi juba kell 7. Hommikusöök oli muljet avaldav:P kohv, tee, mahl, või, palju erinevaid moose, sai. Ei mingit liha. Juustu ei toodud ka juurde rohkem ja osa meie seltskonnast nägi ainult kaugelt. Mõnes mõttes oli see mõistetav, et noh, Itaalia piiri ääres, et nemad ei söögi hommikul rohkem. Aga ei tea ka,,,,,,,,paistis kokkuhoiupoliitika moodi.
           Otsustasime võimalikult ruttu jalga lasta sellest riigist ja olla peale lõunat Austrias, meie järgmises sihtkohas Wattens-is. Tee läks läbi Itaalia ja  läbi Austria Tiroli. Tiroli mäed oli taas väga kaunis vaatamisväärsus. Päev möödus nagu postkaarte vaadates või nagu piltpostkaardil sõites. Tohutult kaunis on Austria, kaunid mittmekordsed rödudega majad, kõikidel rõdudel olid kaunite lilledega kastid. Maastik väga puhas ja roheline, karjamaadel liikusid vabalt loomad ja kõigil kellad kaelas. Nii vahva oli:) Vahepeal tegime peatuse et kohalikku snitslit maitsta:))) ja õhtuks olime Wattens-is. Kolm tundi enne sulgemist jõudsime Swarovski Kristallimaailma, kus aeg lausa lendas. Tundus et saime olla seal vaid 5 minutit. Imeilus park, müstiline maailm. ( vaadake pilte ). Poes tuulutasime rahakotte:))).
           Päev oli meil pikk olnud ja hakkasime varakult ööbimiskohta otsima. Esimest korda selle reisi jooksul oli meil kasu marssruudiplaneerijast 101%-liselt. Tema viis meid kämpasse, mida me poleks ealeski leidnud. Tee kulges läbi väikese mägilinna kitsaid tänavaid ikka ülespoole ja ülespoole, ei mingit silti kämpingust. Lõpuks olime 1200 meetri kõrgusel kus oli ka kämping. Esimene silt oli vast kilomeeter enne seda kämpat, ennem aga ei olnud mingeid teeviitasid ja asi tundus juba rohkem kui kahtlane. See oli vaikne ja puhas, lausa idülliline kämping järve ääres. Telk üles,natuke õhtueinet ja pugesime oma magamiskottidesse. Magasime nagu kotid:)



       Tänaseks aitab,head lugemist:)

Like! 2