Sa ei tea mida teed
Sa ei näe mida teed
Hinge haavade järgi ei küsi
Tihti südamelille kõige
kaunimad lehed
Rebib kallimast kallim käsi
Oma mõtetes lahti ma sinust
ei saa
Oled pandud vist minusse lukku
Olen mõelnud meid liig paljus
üheks
Sinuta meenutan elutut nukku
Sina ometi saaks selle vaikinud
lelu
Panna laulma ja helisema
Anda soojust ja südamelillele
elu
Olla külmunud hingele kevad...
Nagu pimedad keset päikese
sära
Vaatame üksteisest mööda
Kas su süda siis tõesti
ei tunne ära
Mida kõike ma tahaksin öelda
Sinust loobuma pean, sind ma võita
ei suuda
Nende jõudude käest,
mis mulle võõrad
Jääb veel vaigistav lootus
Sa ju ikkagi tead
Et mu pisarais sõnad on siirad....
Još nema komentara.
Ostavi komentar, započni diskusiju!