Millu555 blog

Tunnete, et parim paik maailmas on kaaslase kaisus. Kui sa tunned, et päeva lõpuks ei soovi sa mitte midagi muud, kui olla lihtsalt oma kallima embuses ja nautida rahu, soojust ja õnne, mida teie koos olemine pakub, siis võid öelda, et oled leidnud oma õnne.

Kui kaua sa seda teinud oled? Kaua sa oled peitnud end igasuguste vabanduste taha? Miks sa seda teinud oled? Miks sa oled kartnud elada? Teha asju, mis on sulle hingelähedane? Selliseid küsimusi võiks lõpmatuseni küsida. Kuid palju on sul vastuseid neile? Ausaid vastuseid. Kui palju on sul julgust elama hakata? Teha täpselt seda, mida su süda ütleb, mitte mõistus? Mis sind takistab? Hirm esimese sammu ees? Muidugi on esimene samm raske. Kõige raskem. Kuid sealt edasi läheb kergemaks. Ainuüksi selletõttu, et siis on hing rahul ja muu tuleb juba ise,
Julge elada!

POEG: “Issi, kui palju sa teenid raha tunnis?”
ISA: “See pole sinu asi. Miks sa seda küsid?”
POEG: “Ma lihtsalt tahaks teada. Palun ütle, kui palju raha saad sa tunnis?”
ISA: “Kui sa pead just teadma, siis mu tunnipalk on 50 eurot.”
POEG: “Oeh!” (ja langetab kurvalt pea)
POEG: “Issi, kas sa saad mulle laenata 25 eurot?”

Isa sai tõeliselt kurjaks.

ISA: “Kui ainus põhjus, miks sa mult küsisid on see, et saaksid laenata raha mõne tobeda mänguasja jaoks või mõne muu rumaluse jaoks, siis mine parem kohe oma tuppa ja voodisse. Mõtle selle peale, miks sa oled nii isekas. Ma töötan…

Ära ise oma elu keeruliseks ela:
Kui igatsed kellegi järele – Helista talle!
Kui soovid kellegagi kohtuda – Kutsu ta külla!
Kui soovid, et sind mõistetaks – Selgita oma mõtteid!
Kui Sul on küsimusi – Küsi julgesti!
Kui Sa pole millegagi rahul – Kurda oma muret!
Kui Sulle midagi meeldib – Anna sellest teada!
Kui midagi soovid – Küsi seda!
Kui kedagi armastad – Räägi oma tunnetest

Maailmas kus me elame,on sõnu palju.Mõni vaikne, mõni kindel kui kalju.Kuid paljudes sõnades peitub ka miski.Neid kuulda me paljud siiski ei riski.Kellegi mõtetes liigub sõnu nii häid, sellest ehk igapäev mööda sa käid.Seisata korraks - kas ehk kuuled sa neid.Su elus võib olla see ilusam leid.Keegi kes hoolib ei ütlegi seda,ise sa tundma ja teadma pead teda.Ütle vaid sõnu mis mõtetes mõlguvad,mitte vaid neid mis keele peal kõlguvad.

Taevas – õrnpuhas türkiis
hangede roosal kristallil.
Oma taiduriulmas on talvelgi hallil
ja vaid hingega tabatav on nende viis.

Metsade tume karniis
on raamiks sel õhtul, nii kallil.
Valge vaibaga tee avab hangede vallil
härmapitsides hämarduv muistendihiis.

Lumehelbeid, mis on nagu riis,
üha sulab mu lehvivail sallil.
Nüüd on laiumisvabadus tuiskude trallil,
mis mu endagi südame kaasa vist viis.

Jälle väheneb tunnete kriis.
Mõnel kollasel tähekorallil
pilku peatades, kõnnin kui haldjateballil
või määratuavaras jäägaleriis.

Varsti kevade lapsekapriis
viskab kõrgele päikesepalli,
tõukab pärani väravad sulade tallil.
Ja idüllile haprale lõpp tuleb siis.

(Artur Alliksaar)

Täna on küünlapäev ehk pudrupäev.See on aasta esimene suurem naiste püha,mil traditsiooniliselt õrnem sugupool tööd ei tee.Täna tuleb aga kindlasti juua punajooki, mis toob hea tervise ja kauni välja nägemise terveks aastaks!

Ma arvasin end armastavat juba ammu.
Ka siis, kui kõnelesin läbi lillede.
Nüüd olen astund jälle ühe pika sammu.
Eks ikka lähemale. Aga millele?

Kõik vaatavad mind. Mina, muuseas, vaatan vastu.
Ei ole mõistmist, ei ka mõistatust.
Ma tean, et kusagil on koerad lahti lastud.
Ma ootan pauku, aimamata, kust.

Ahjaa… see armastus. Ta kummalisi helke
mu ärkvelolekusse ära segab und.
Mu tuba ajuti on tulvil valgeid nelke.
Mu akna taga langeb lõppematult lund.

(Doris Kareva)