-Pisikurat- blog

Sellele ühele & ainsale erilisele inimesele !
Sa olid mu
unenägude prints, kes tuli iga öö mu juurde. Sa tulid udust, Sa
liikusid vaikselt mu poole…Me olime koos, me olime õnnelikud…Sa olid
ainus, kes suutis panna mind naeratama…Sa olid ainus, kes lohutas mind,
kui mul oli halb….
Täna ma juba ootan sind…Olen üksi….Nii oma
unenäos…nagu ka päriselus. Ma istun pingil ja ootan ja ootan.Ma
hakkasin juba muretsema…Et äkki…..
Järsku nägin ma Sind…Sa jäid
hiljaks, kuid Sa tulid siiski…Ma tundsin, et midagi on
teistmoodi…midagi on juhtunud….Su silmad andsid mõista, et midagi on
juhtunud…Su silmad olid sama tumedad, sama põhjatud, nagu alati…Kuid
seekord…

Ma näen aga ei vaata.
Ma lepin aga ei kaota.
Ei m6tle Sinule, kuid silmad sulen,
ometi unenäos Su juurde tulen.
Armastan päeva, kuid öösiti ärkan.
Olen hajameelne aga k6ike märkan.
Reegleid järgides neid purustan.
K6ike mäletan, vahel iseennast unustan.
Olen tugev, kuid vajan Sind.
Olen tuvi, vahel sinilind.
Kallistan aga ei puutu.
Olen muutlik, kuid ei muutu.
Joostes seisan paigal.
Naeratades pisaraid peidan.
Olen kerge aga r6hun.
Tahan luua aga l6hun.
Olen eksinud, kuid Su leian.
Lasen minna aga sydames hoian...
Olen suur aga ometi väike.
Olen kuu, kuid kõrvetan kui päike.
Olen vaikne aga räägin palju.
Vahel…