Kaato blog
peale Välustes toimunuid lahinguid, tagasiteel tallinna, loksudes Unimogi mitte just kõige mugavamas kastis ning imetledes kevadise hilishommikuse eestima looduse ilu ....käis minu peast nii mõnigi mõttevälgatus. Huvitav, kas ca60 a tagasi siit läbisõitnud sõdurid mõtlesid sama asja? võitlesid samamoodi unega, et mitte maha magada seda looduse enneolematut ja samas korduvalt nähtut ilu...sinavad järvesilmad kesetkünkliku ja metsatukkadega kaetud maastik ja kõik see ülekullatud ennelõunase kevadpäikese kullaga... meie saared, alutaguse sood ja metsad, lõunaeesti kuplid, pankrannik ja paene põhjaeesti. lühikesed, kuumad suved, pikad karmid külmad põhjamaa talved... Ilus oled kodumaa, ja iga jalatäis Sinust väärt kaitsmist-ka relvaga, kui vaja .......