Kodanik Anarhia blog
Teed panga koorid pappi ja püsti lööd maja
mu viimased säästud on nüüd sinu omad
siis panga lased põhja ja kaod hui teab kuhu
kinni sind ei panda ja mina saan suhu
libelõust petis
täielik urood
kiiskavad kingad ja laitmatu lips
täielik urood
Kütusetanklad ja sitaks kraami veel
müüd solgitud bensiini lugupeetud mees
raha ei haise ja uurija on müüdav
ja vaese mehe Moskvitš kõngeb koduteel
libelõust petis
täielik urood
Uroodist saab minister veel uskuge mind
kes räägib sulle sellest mis on riiklik probleem
karotše et narkomaan varastas leiba
ja et joodikuid võib lagunenud majadest leida
libelõust petis
täielik urood
kullast mansetid ja laitmatu prestiizh
täielik urood
Sel perel pole asja
kanaari saartele
vanamees on invaliid
ema neljas kohas tööl
viis last tõmbavad loosi
kes täna makarone sööb
kaks pool tuhat krooni
seitse näljast suud
kuues laps on sündimas
enne järgmist kuud
Ja perekond on süüdi
kui tütar varastab
perekond on süüdi
et poeg on kaabakas
Omal ajal vanamees
oli laulev revolutsionäär
nüüd kirub et ise oli loll
et üleüldse uskus ta
uskus ta et lastega
tuleb kähku täita maa
kaksteist tuhat võlgu
seitse näljast suud
vanamees on invaliid
ja kuuleb õpetaja suust
Et perekond on süüdi
et tütar varastab
ja perekond on süüdi
et poeg on kaltsakas
perekond on süüdi
ja üldse nahhujaa
te vorbite neid lapsi
kui hakkama ei saa
On leinad.
On leinad möödas,
siis kui lõppu
jõuab laev.
On seinad.
On seinad piimjad
kohvikus, kus
lõpeb vaev.
On melu.
On melu siin ja
sõbrad, kelle
näol on hurm.
On elu.
On elu ees ja
ammugi on
möödund surm.
On imed.
On imed siin, siin
kohvikus, kus
lõpeb Ilm
On nimed.
On nimed seinal,
nagu siis, kui
lõpeb film.
Maailma lõpus on kohvik,
kus kunagi kohtume kõik.
Must on Eesti kohal taevas
torm on piitsutamas maad.
Eesti riik on sünnivaevas
kurbus hinges võtnud maad
Kerjused on täitnud linnad
maha müüdud kõik mis saab
kuhu tahad Eesti minna
kas ka vabaks jääda saad?
Usu kaotanud on rahvas
väsinud on valedest
tulevik on tuhmund tahmast
lootusest on jäänd vaid kest.
Aeg on täis ja kell on kukkund
viimne tilk on karikas.
Liiga kaua oled tukkund
aeg on ärgata sul taas.
Pole vaja kummardada
ida ega lääne ees
vali oma, õige rada
hoia vaba eesti mees.
Vabadust ei müüda maha
selle nimel surrakse
vabadus ei ole raha
seda hinges kantakse.
Ma olen parasiit ja tõbras
Mitmekeelne madu
Olen määratud hukkuma
Kuid ootab teidki kadu
On maailm haige
Kuid millal ta terve on olnud
Mina olen hull joodik
Teist teed minul polnud
Peaminister end rasva õgind
On rahul ka ülejäänud punt
Maksud jälle tõusevad
On lambanahast väljund hunt
Politsei vägivallatseb
Nagu miilits varemgi
Neil on uued kumminuudid
Nüüd on peksta veel paremgi
Ment jääb alati mendiks
Ükskõik mis lipuga ta vehib
Kusipea jääb Kusipeaks
Ükskõik mis mundriga end ehib
Kõikjal suured lubadused
On ministritel kärme keel
Ei tea mis tuleb homme
Kas oled siis eluski veel
Sinu auks ma laulan
armas Eesti kodumaa
rebi puruks orjarauad
tahaks vabalt hingata.
Eesti laps et täiel rinnal
lõbusalt võiks kilgata
paljajalu kodupinnal
tare poole silgata
Sirguks vapraks eesti meheks
selge pilk ja kindel käsi
selle nimel, tõotan Sulle
võitlemast ma eal ei väsi
Anna meile jõudu, Eesti
hoida puhtana see maa
siia oma eluõhtul
heidan vaikselt puhkama.
Vaikne õhk ja nõlval kõrged kuused.
Liivasel alleel
Sammaldunud teel
Otsin sinu nime igalt ristilt,
Loodan, et mul leidmata jääb see.
Vahapisarad ja kullast inglid.
Ammu närbunud
Kuusepärgadel
Tuul on põimind sõlme valged lindid.
Okste varjud marmorplaatidel.
Kaugelt kostub viiulite mängu.
Riisutud on teed
hämaral alleel.
Võõrasemad kasvagu sul sõõrmeist,
Suudelgu sind sirelite lõhn.
Kui tahad nutta, nutame koos .
Kui tahad naerda, naerame koos .
Kui elu teeb haiget, toetan Sind .
Kui oled kaugel, siis ootan Sind..
Kui teile on keegi kallis, siis öelge talle seda ja uskuge mind, elu on hoopis ilusam....
Hea sõprus midagi ei küsi,
ta lihtsalt on ja lihtsalt püsib!
Mitte mingi probleem ei ole teie jaoks raskus, sest Sa tead, et koos tulete te alati sellest välja. Mis ka ei juhtuks. On inimesi, kes ütlevad, et ta on nõme. Sinu jaoks on ta ainulaadne - eriline! Armastad teda just sellisena nagu ta on. Vahel tunned, et oled teda kogu oma elu armastanud ja see tunne aina kasvab. Et Ta on tükike Sinust endast, mida Ta tegelikult ongi.
Nähes sind sihikul laulu lööb kuuliprits
Rõõmust ja raevust rõkkab truu kone
Kaevikus relvaga narvakas lamab
Terasest sõbraga tundeid jagab
Rünnakulained üksteise järel
Porisse langevad, lamama jäävad
Valang vaigistab võõra hurraa
Lendu läeb uljalt käsigranaat
Siiamaani, ei sammugi edasi
Viimase meheni püsime valvel
Vaenlane siin vaid püüda võib tuult
Kuni meil alles üksainuski kuul