Ärkasin üles, sest väljas oli juba valge ja kollane tuba tegi seda veel valgemaks. Algamas oli 1 kilomeetri pikkune hommiku jooks.

Panime toakaaslastega spordiriided selga ja astusime majast välja. Mõnus karge õhk oli väljas. "Kas jookseme ees või taga?" küsis Emily. Kehitasin õlgu, kuid siis vastasin: "Ma ei tea kuidas teie tahate aga mina olen väsinud ja jooksen aeglaselt taga pool." "Meie ka!" hüüdsid tüdrukud.

Kui hommikujooks läbi sai, olid kõik väsinud ja tahtsid juba süüa. Söögini oli 15 minutit aega. Paljud läksid juba järjekorda, et pärast mitte oodata. Meie istusime enda majas ja pikutasime. Kui 10 minutit oli möödas, liikusime ka meie järjekorra poole, mis oli väga suur.

Järg jõudis meie kätte, söögiks oli kaerahelbe puder ja mingi hea tee. Tahtsin juurde võtta, kuid nähes, et keegi teine seda ei teinud, ei teinud seda ka mina.

Me läksime trenni. Alguses jagati meid gruppidesse. 1. grupis olid enamasti kõik tüdrukud; 2. grupis peaaegu kõik poisid ning 3. grupis olid poisse ja tüdrukuid pmst võrdselt.

Mind pandi 3. gruppi, Emily liitus minuga kuid Lily pandi 1. gruppi. Ta oli väga pettunud, et ei saanud olla Emily ja minuga. "Pole hullu Lily!" laususin kui inimesed olid ära jagatud. "On küll, ma ei tea sealt kedagi!" lausus ta peaaegu sosinal.

"Saadki tutvusi juurde!" püüdsin teda lohutada. "Jah!" liitus Emily minuga. "Okeiokei, te olete armsad. Ma nüüd lähen oma rühma juurde. Varsti näeme." ütles Lily juba rõõmsamalt. Naeratasime Emilyga ja lehvitasime talle, kui ta minema kõndis.

"Näitame nüüd kõik kordamööda tantsuliigutusi või trikke mida te teate!" ütles meie grupi juht Chris. Ta on olnud iga aasta igas erinevas grupis liider. Ta on kõige parem tantsja, tal on kannatust, ta on sõbralik ja väga abivalmis.

Kõik omadused on tal olemas, mis peab olema täiuslikul juhil. "Alustame sinust!" näitas ta näpuga mingi lühikese poisi poole. Too jooksis kiiresti platsi keskele. "Hmm, olen David ja tantsin alles esimest aastat." lausus poiss. "Õigus, tutvustamine!" pomises Chris omaette.

Kõik jäid vaikseks. David alustas lihtsate jooksu sammudega, mis nägid välja nagu hõljuks ta õhus. See oli huvitav ja Chris noogutas sellele heakskiitvalt. Ta lisas mitmeid erinevaid hüppeid ja ma arvan, et ta oleks neid veel lõpmatuseni teinud aga Chris peatas ta.

"Meil on õhtuks kava vaja teha aga meil pole palju aega, nii et üritame kiirelt teha, tahan lihtsalt vaadata milleks te võimelised olete. Jätke vähem tähtsamad sammud viimaseks." rääkis ta, kui David oli kohale istunud. "Järgmine!" hõikas Chris.

Kohe tõusis Davidi kõrvalt üks väga pikka kasvu tüdruk. "Kate, olen tantsinud 4 kuud." ütles ta. Tema liigutused polnud nii head. Mina paigutaks ta kuhugi taharitta. Ootasin juba enda korda. Veel üks poiss, Emily, mingi poiss veel ja alles siis mina. Piilusin vahepeal Chrisi poole.

Ta oli tõeliselt pühendunud. Huuled õrnalt pruntis ja silmad rõõmsalt säramas. Kätte jõudis Emily kord. "Olen Emily ja olen tantsinud 2pool aastat." Poisid vilistasid heatahtlikult. Meil on hea grupp. Emily tegi erinevaid pöördeid; hüppeid ja teisigi liigutusi.

Ta oli väga hea. Mõtisklesin mida mina teha võiks. Hakkasin kartma, süda peksis meeletult. Ei märkanudki, et minust eespool asuv poiss juba ära käis. Tõusin püsti ja liikusin keskele. Märkasin, et olin viimane. Hingasin sügavalt sisse ja välja, "Olen Katelyn, tantsin 2pool aastat juba.''

---

Hakkasin tantsima. Sulgesin vahepeal silmad. Tegin pöördeid, hüppeid ja tegin nii, nagu tegi David alguses. Lõppu lisasin paar saltot. Mulle plaksutati kõvasti. Mitte keegi polnud teinud saltosi. Peale seda tuli natukeseks vabaaeg, et me puhata saaks.

"Heii, Katelyn" pöörasin ümber ja nägin, et Chris hõikas mind. "Jah?" küsisin, tahtsin teada, miks ta mind hõikas. Ta rääkis plaanist. "Ma ei saaks sellega hakkama, tähendab saaks, aga mitte täna, ma ei õpiks seda 4 tunniga ära!" rääkisin.

"Sul on annet, ma tean, et sa suudad!" vastas ta naeratades. "Ma usun sinusse!" Naeratasin selle lause peale. "Okei" nõustusin. "Lähme siis harjutama!"

Chris läks tagasi ja rääkis kõigile plaanist. Paljud arvasid nagu minagi, et seda rolli mida kehastan mina, on raske 4 tunniga ära õppida. Chris jagas kätte teistele mida nad tegema peavad. Ning meie kahekesi läksime eemale.

Me pidime õppima ära õhus rasked pöörded. Tema pidi mind tõstma ja ma pidin lõpus veel saltoga maha õppima.

''Ma olen väsinud'' ütlesin peale seda, kui Chris oli mind maha pannud ''Natuke veel'' turgutas mind poiss, ma püüdsin viimased jõud kokku ajada.

Ma maandusin kogematta valesti ''Aii'' röögatasin ''sa jala peal seista saad ?'' küsis poiss murelikult ''Ma proovin'' vastasn.

Iga kord kui jalale toetasin oli mul valus. Järsku haaras Chris mind sülle ja viis mu pingile. Ta pani õrnalt mu jala pingile, mul oli jube valus.

Chris uuris natuke mu jalga ja sel ajal kogunesid inimesed meie grupist kogunesid meie ümber ja uurisid mis juhtus.

''See on kõigest välja väänatud'' ütles poiss kergendunult ''Mine puhka jalga natuke'' ütles poiss. Ma tõusin vaikselt püsti aga siis ..

TEHKE MIS TAHATE AGA MA TEATAN NÜÜDSEST AINULT KLUBIS !

Like! 159