***

Moes

Moes on ropp luule

Moes on suudlused suult suule

Moes on lennud kuule

Moes on raha loopimine tuulde

Ma ei hooli, mis on moes

Ma ei hooli, mida müüakse poes

Ma ei hooli, mulle reeglid ei loe

Ma ei hooli, nahast välja ei poe.

Ma midagi tõestama ei pea,

ma ise tean mis on hea.

Mul bohhui, kui teen mõne vea,

siis värsist välja jätan selle rea.

Õll,viski ja viin

Õll toob pisara silma,

õll väldib kehva ilma,

õll viib alla keele,

õll teb rõõmsaks meele.

Viski toob naised koju,

viskita sa ära vajud.

Viski loob peo raju,

viskiga sa ümbrust ei taju

Viin viib kiirelt kooma,

sunnib aina rohkem jooma,

ärgates pilt hakkab looma,

uut pudelit minnakse tooma

***

“Hea” sober

Omad on mind reetnud,

mind on jälle üksi jäetud.

Ükskõik mida ma ei tee,

mulle negatiivselt mõjub see

Tundsin kord üht vaest jobu,

ta röövis mult kogu lõbu,

nüüd pidamatta jäigi läbu,

igavesti mäletan ta nägu

Mees röövis minult minu koha,

kurat looks ta raisa maha,

kuid ei saa süda ei luba,

peagi leppinud oleme juba

***

Lõbus rongi laul

Elas kord seal Prantsusmaal,

selle armastuse naiste veini maal.

Üks väga rikutud poiste daam,

kel peatuspaigaks oli bussijaam.

Ta armastas raha hirmsasti,

vajas teda hädasti.

Hind 300 franki tund oli tal,

see olenes kas peal või all

Sõpradele kehtis soodushind,

ta polnud tavaline Pariisi lind

Hästi veedetud sai terve tund

ja tol ööl ei saanud enam und

***

Sügis stress

Aknalaualt vaaatan õue,

kurbus täidab minu hinge,

nukrus otsib teed mu põue,

valu südames on kange

Siiski haiget ma ei saa,

hoian selja sirge,nina ka.

Väliselt on kõik nii kuis peab,

teised ei aima ei tea

Miski kripeldab mul rinnus,

viimse rahu röövib mult

Tunne on kui silmas pinnuks,

iseendal loon nüüd jalad alt

Taaskord leian üles õige tee,

rõõmsaks muutub peagi meel.

Mängu tuleb kelmikas keel,

sõit võib jätkuda elureel.

***

Narkomaani lõpetamata lugu

Ma võtsin kõvast võlgu

nüüd olen elule jäänud jalgu

mind pole kellelegi vaja,

magan õues kui ei saja

Ei saa elada ilma rahata,

olen narkar ei taha salata.

Raha sulab kui lumi mu käes,

doosita mööda ei lähe päev

Automakid mu põhiline toit,

töötan enne,kui koidab koit.

Kraami eest saan vaid mõne soti,

pärast laksu see enam ei koti.

Olen pilves ei jaga matsu,

kõik keerleb,käib ringi,

võõrad pildid täidavad mu silmi,

nagu näidataks mõnd sajusmultfilmi

Undamise peale ärkan üles,

leian end kauni arsti süles.

Just pääsenud olen sura suust,

mulle võimalus antud on uus

Mulle sustiti verre adrenaliini

tõrjumaks välja mürgist heroiini.

Nüüd rahulikumalt võin hingata,

suurenenud lotus koomast ärgata

Sünged pilved keerlevad pea kohal,

uus tähendus on nüd rahal.

Küsimus seisneb mu elus,

meelekohalt juba on valus.

Võlad kasvanud on üle pea,

mida teha,või öelda ei tea.

Silme ees virvendamas näen pilti,

kantpea näpib laskevalmis kolti….

***

Ma ei tõuse üles

Ma ei tõuse ules,vaid

Leban voodis.

Ma ei liiguta,aga ei

Maga ka.

Leban vaikselt

Tahan puhata

Mõtteid sadu keerleb peas

Ma ei mõtle

Vaid lihtsalt olen

Ja mõted keerlevad ikka peas

Pilk tummalt lakke puurib

Ma ei vaata,aga

Silmad on lahti

Ja puurib lakke tummalt pilk

Ma ei tõuse üles vaid

Magan voodis

Mõtted ei keerle peas

Ja pilk ei puuri lakke

***

Kusti esimene süst

Väike poiss on Kusti

ta ei püsi paiga peal.

Täna saab ta süsti

pole saanud elus eal

Hirmust suured on ta silmad.

nutt on kurgus,väljapääsu pole

Pilt mis avaneb on hirmus kole,

nutt saab valla ,vesised on silmad

Arsti suu see kisub muigele,

Kusti hoogu lisab ruigele.

Midagi pole parata,

protseduuriga tuleb alata

Kusti püksid rebadele laseb,

ta teeb nii kuis arst käseb

Hambad ristis ootab sutsu,

ütleb arstile tehku ruttu

Arst saab poisi rutust aru,

Kusti rohkem teda ei palu

Süst välgult tehakse ära,

poiss kiirelt tõstab kära

Uks paukudes välgatab kinni,

Kusti tagasi ei vaata

Vaid Ema rüppes jätkab jonni

palub mitte tagasi saata

Ema poissi rõõmsalt lohutab,

teda julgelt julgustab

Oht on möödas aastad viis,

arsti juurde minna tuleb siis

***

Imelik tunne

Mul rinnus on imelik tunne,

mis ei lase suikuda unne.

Ma magada ei saa,

hing tahaks justkui lennata

Rind pulbitseb ja keeb,

südame alt soojaks teeb.

Mõtted vaid koonduvad talle,

kingiks vaid naeratuse mulle!

Oh ja ah hing kinni jääb,

mil koidab homne päev,

kui kokku saavad me käed

ja teed mu juurde näed

Su põskede õrn jume.

Soe öö,pime nii sume.

Kauem oodata ei malda,

paat meid ootab jõe kaldal

Oh mis häda puhkeb torm,

tõusen üles ilme morn

See oli vaid unu uni uni,

ei muud kui sulav lumi

***

Õhetus

Õhetus kattis su põske.

Ilm väljas ehk liig rõske?

Su huuled kogu aja vaikisid,

ainult kahvatu roosalt läikisid

Kadunud oli rõõmus jume,

meel paistis sul sünge ja tume,

silmadest puudus heatahtlik sära.

Kes röövis sult selle ära?

Me pilgud kordagi ei kohtunud,

su külmusest olin kohkunud.

On ennegi nii juhtunud

sinuga,see pähe ei mahtunud

Ära palun ole nii morn,

mana näole naeratus lahke,

hea tuju ukseda valla tehke,

kui kohtume taaskord

***

Viis õlut

Viis õlut ei midagi mud,

ma ei andnud kellelegi suud,

ihtsalt jõin ja vaatasin,

peo lõppu ootasin

Need õlled hakkasid nii pähe,

jooksin pidevalt peldiku vahet,

tõestasin oma joomise tahet

pärast millegil ei teinud vahet

Tõesti midagi ju ei juhtunud,

see teistele pähe ei mahtunud.

Õll oli juba ära lahtunud,

ning kõik teised olid lahkunud

Nagu vits vette ma kadusin,

kui kättemaksu adusin.

Tegin kiirelt sääred,

mustaks said püksi ääred

Fuck off mida ma riimin,

paberile sõnu asjata liimin.

Ise olen peadpidi joobes,

miski tõesti pole kombes

Ah fuck see pole õige,

kaines peaga on üle kõige.

Head ööd ja adjöö,

selle riimi ma kingin teile,

te räpased naised,

oh mõnud ebamaised.

Kuid ma ei lähe lõksu

pekske või andke laksu

***

2.Jaanuar

On saabunud uus talvekuu,

väljas möllab torm,

ja puhub kõle tuul.

Istun toas ilme morn.

Külm on võtmas võimust,

nõudmas taga oma õigust.

Tahab aknad härmatada,

tahab uksed külmutada

Viskan koldesse jäätunud hagu,

soendamaks kangestunud nägu.

Põu ikka tunneb nukrust,

taga igatseb kevade algust.

***

Mets

Ma tunnen metsa kutset,

ma kuulen tema halt.

Ma kuulen vaikset nuttu,

mis mulle kostab salt.

Puud kõik surnud lehetud,

mustad kännud paistavad,

raagus oksad halba haistavad.

Oksad kõik surnud lehetud

Väikesed varblased

Istun vaikselt ja nukralt,

mu pilk puurib tühjusse,

olen vajunud mõttesse.

Käsi vaid liigub üle pea,

kratsib sealt et oleks hea.

Ärgates oma mõtete seest,

leian uue maailma slime eest.

See pimestab, ärritab mu silmi,

väikesed varblased vudivad ringi

Like! 1