Ma aastaringi kogun valgust
hõõglampide ja küünlatulega
Ja päiksepaistet, suvesoojust
ma hingan sisse meela kirega
Päev koidab taas, ning
kõigest aimdus valgusest
mul silmist une viib...
Meel erk, vaid luudes
lasuv raskus
mind hoiab tagasi.

Ei annaks hetkegi
ma valgest päevast
öö pimeduse kanda.
Päev taandub siiski
ja tulist hõõgust
ta õrnalt maale kallab.

Like! 4