Aeg on otsad selleks aastaks kokku tõmmata ja teha järjekordne kokkuvõtte lõppevast aastast 2014. Ma olen aastast kokkuvõtteid teinud juba ajast, mil lõpetasin põhikooli ja sedasi on see traditsioon kandnunud aastatest aastatesse ning just 31. detsember on see maagiline päev, kui võtan korraks aja maha ja vaatan seljataha, mis lõppevas aastas oli positiivset ja mis võinuks olla parem või mis oleks võinud minna teisiti. Seda malli järgides olen igast lõppevast aastast võtnud kaasa killuke mälestusi ja meenutusi, mida täna teiega taas jagan. Selles kokkuvõttes ei peatu ma enam detailides, vaid võtan kokku aasta olulisemad sündmused ja seda mitte ainult minu elust, vaid üldiselt. Aasta 2014 oli väga külluslik ja vaheldust pakkuv aasta, millesse jäid nostalgilised hetked ja olulisemad elusündmused. Kui ma veel aasta tagasi kirjutasin oma aasta kokkuvõtet, siis kokkuvõtte lõppu ma lisasin väga mõtliku ja üheseltmõistetava küsimuse – mida toob aasta 2014? Tol hetkel tundus see küsimus salapärane ja huvitav, millele ei osanud me vastust anda. Samamoodi nagu küsimus, mida võiks tuua 2015 ja me oskame sellele vastust anda täna, aasta pärast. Kui tol hetkel oli see küsimus salapärane, millele ei osanud keegi vastust anda, kuid mis võis pakkuda üllatust ja tekitada ootusärevust, siis nüüd oskame sellele paremat seletust anda ja käesolev kokkuvõte just sellest täna räägibki.

Aasta algas minu jaoks rahulikult, minu 2013 aastal alanud ajateenistus sai lõppeval 2014 aastal läbi. Selle aasta algusesse ja minu teenistusse mahtusid mitmed huvitavad ja ekstreemsed teenistuslikud väljaõpped, nagu Sirgala laager, “Kevadtorm 2014″ milles ma jah kahjuks kaasa lüüa ei saanud, kuid sellest täpsemalt ka peagi kirjutan. Väga huvitav oli ka Tapa polügoni laager, kus vett ja lörtsi said minu jalad korralikult tunda ning pärast mida olid need muidugi külmetunud. Väga mitmel korral olid kogemused suisa sellised, et ma poleks unenägudes ka neid ette kujutanud, sest vaatamata sellele et tali jõudis Eestisse meie kliimale tavaselt alles jaanuari teisel poolel ja külmakraadid olid juba siis tublisti ple -20 kraadi, oli juba sellest küllalt, et oma lootused soojast talvest maha matta ja ajateenistus siiski karmides kliimaoludes mööda saata. Aga ükskõik milline katsumus meid elus ka ei oota, teeb see meid vaid tugevamaks ja rikastab meie kogemusi, mille võrra võib meil tulevikus elus paremini minna, sest inimesed, kes on näinud karme perioode, oskavad hinnata paremini perioode, mis on teistest paremad ja elus tõusud ning möönad käivad teadagi käsikäes.

Ütleme siis nii et ajateenistus oli minu elus üks ekstreemsemaid kogemusi ja andis mulle palju jõudu, uusi kogemusi ning teadmisi elus hakkama saamiseks. Ma ei kahetse, et ma seal käisin ja olen uhke, et sain riigi heaks midagi kasulikku teha. Samas nüüd kui meenutada seda aega, siis tekivad ikka nostalgilised hetked, kui sai koos rivisammul sööma mindud ja igal õhtul kell kaheksa hümni lauldud. See aasta olen ma oma kodumaa hümni laulnud ehk rohkem, kui kunagi varem oma elus.

Teenistuse lõppedes, kui algas kaitseväe suurõppus “Kevadtorm 2014″, olin mina pimesoole operatsioonil. Olen elu aeg muretsenud selle pärast, et ei peaks mitte kunagi operatsioonile minema, kuid just see aasta juhtus ajalugu ja see leidis aset esimest korda minu elus. Nii lõppeval aastal jätsin hüvasti ühe oma organi osaga ja elasin üle lõikuse Võru haiglas, mis tekitas minus suurt pinget, stressi ja närve. 2014 aastast on siiski nüüd miski, mis jääb minule eluks ajaks. Ja see on operatsiooni järgselt tekkinud lõikuse haav, mis ilmselt ei kao mitte kunagi. Mul on hea meel, et see arm on, sest ma olen rahul 2014 aastaga ja see oli minu jaoks lõbus ning meeldejääv. Võin seda armi kanda uhkusega ja meenutada terve elu.

Juuni alguses lõppes minu teenistus, pärast seda naasin ma tavalisse elurütmi tagasi. Metsades ööbimised ja relvadest laskmine oli minu jaoks nüüd seljataga, kui asusin võtma välja oma esimest puhkust ja sõitsin Pärnusse, kus edasi alustasin vanavanemate abistamist ja aitasin neil põranda suvilas maha panna. Kõigest kuu aega oli möödunud minu operatsioonist, kui võtsin vastu füüsiliselt katsumust pakkuva ülesande, kuid pärast kuu aega slangimist voodis, oli see mu kontidele isegi päris hea ja kosutav, kui arvestada, et pärast seda nautisin lõõgastavat spaakogemust Pärnu terviseparadiisis. Lumi oli see aasta maha tulnud alles jaanuari teises pooles ja külmakraadid näitasid kõvasti miinust, kuid suvi oli see aasta erakordselt palav ja mõnus, nii et jõudsin suve jooksul paaril korral ära käia ka rannas ning nautida suvemõnudest viimast. Teadagi Eesti suvi on lühike kuid külm, peaaegu sama lühike oli see ka käesoleval 2014 aastal, kuid see-eest tublid soojakraadid see suvi on küll mainimist väärt.

Muidugi kõigele positiivsele lisaks oli kahjuks see aasta ka veidi kurvemaid sündmusi, kui meie hulgast lahkusid meie armastatud lauljad Silvi Vrait ja Jaak Joala, kuid ka teised tele- ja muusikamaastikul tuntud isikud. Elu on paraku selline, et igal aastal peame kellegiga hüvasti jätma ja seda millal see juhtub, teab vaid selle lavastaja, kes on meile oma osa selles eluteatris mängida andnud. Käesoleva katkendi pühendakski siis neile, kes meid ja meie tänast ilutulestikku vaatavad sealt kõrgelt taevast…

Lisaks kodumaale ja isiklikule aastale pakkus aasta 2014 ka pinget poliitikas seoses Venemaa ja Ukraina vahelises suhtes.

Ma olen uhke, et suutsin lõppevas aastas korda saata nii palju olulisi asju oma elus ja täna, 31. detsembri õhtul võin ma oma sündmused arhiveerida, et avada uus raamat juba homsest, ehk siis 1. jaanuarist. See, millest kirjutab see raamat, saame lugeda taas aasta pärast. Kindlasti nii mõnelgi meist on lõppevast aastast meenutusi ja mälestusi, millest ka tema soovib oma kokkuvõtte teha. Mõelgem siis neile ja ka sellele, mis oleks paremini võinud minna või mis vajab veel arendamist ja täiustamist. Ehk uus aasta pakub selleks võimalust ja eks iga aasta on meie elus uus võimalus püstitada midagi uut või läbida mingid elumuutused, mis on meie elus olulised ja kaalukad.

Minu suvi möödus suurepäraselt ja ajal, mis Eestis ilmad taas külmemaks muutusid, sõitsin mina usasse, et käia ära GenCon 2014 messil ning Dollywoodis – countrymuusika jumalanna Dolly Partoni teemapargis. Minu jaoks on olnud üks suur hirm ameerika mäed, kuid enne seda, kui ma otsustasin oma hirmudest üle saada, peatusin ma hetk ja mõtlesin, et tegelikult kui paljudest hirmudest ma tegelikult olen juba üle saanud ja kui palju see on mind tugevaks teinud, ehk siis selle teadmisega otsustasin taaskord ennast proovile panna ja ma võitsin, samamoodi nagu ma võitsin paljud hirmud selle aasta algusest, kui lasin tulirelvast õppuste käigus. Siit on vaid moraal see, et inimene saab oma hirmudest ja raskustest üle, kui ta seda vaid tahab. Samamoodi on meie elus eesmärkidega. Meie eesmärgid saavad täidetud vaid siis, kui meil on olemas kindel plaan ja piisav tahtejõud neid täita. Mõelgem siis täna, aasta viimasel päeval sellele mõtteterale.

Täna, 31. detsembril on täitunud minu ametiajast Sokos Hotellides juba 1 aasta ja 5 kuud. Ka see aeg on minu elus andnud mulle palju. Ma olen näinud inimesi, õppinud suhtlema Soome keeles ja tunnen siiani, et arenen ning arendan ennast iga päevaga.

Minu uue aasta plaanid on suured. Olen juba mõelnud sellele, et sõidan kaheks aastaks ühele missiooniprojektile, kuid praegu veel ei hakka sellest täpsemalt kirjutama, sest selle asjaolud täpsemalt ei ole veel selged minule endalegi ja see selgub täpsemalt alles 2015 aasta suvel. Samas on plaan ära käia ka Eurovisiooni lauluvõistlusel Austria kuldses pärlis Viennas (Viinis) ning suvel Dubais koos oma ameerika sõbraga. Uus aasta tuleb põnev.

Oli tore aasta. Eurovisiooni võitis Conchita, kuid tema kõrval olid palju toredad teisedki lauljad ja lauljannad, kes mulle meeldisid ja küllap ka paljudele teistele. Selle aasta eurovisiooni lood olid erakordselt hea. Nagu ma juba mainisin, oli aasta igas mõttes huvitav ja kogemusterikas. Võikski panna 2014 aastale nimeks “kogemusterikas aasta”. Kuigi aasta oli kiire ja tundus lühike, siis meenutama hakates oli palju toredaid sündmusi ja hetki ja käesoleva aasta kokkuvõtte tahangi sellega lõpetada, et aitäh Teile kallid sõbrad, tuttavad, sugulased ja blogifännid selle suurepärase aasta eest! Ma tutvusin paljude toredate ja huvitavate inimestega see aasta ja loodan, et ka need kes olid vähemhuvitavad või kellega enam ei suhtle, et neil läheks elus hästi ja nende aasta tuleks parem, kui lõppev aasta. Minu aasta 2014 muutusi hariduse ja töö osas kaasa ei toonud ja selle koha pealt oli see rahulik aasta. Ka need inimesed, kellega ma enam ei suhtle ja kes loevad seda postitust, siis teatke et elu on meile ette määratud ja valikud mis meile on ette kirjutatud, sünnivad tahes tahtmata ning nende mööda vaadata ei ole võimalik. Nagu mu üks sõber ütles, siis elu kannab meid ise ja saatus hoolitseb meie eest, meie peame vaid endast olulisema andma ja tegema kõik, mis on meie võimuses. Me saame valida, mida me sööme homme või kuidas riietume, kuid me ei saa valida sündi ja surma ega sündmusi elus, millesse oleme paratamatult kaasatud.

Nende sõnadega lõpetan oma aasta kokkuvõtte ja jätan hüvasti 2014 aastaga.

Kohtume uuel aastal uute veidruste, sündmuste ja seiklustega!

AASTA 2014 POPULAARSED HITID:

Talv 2014: Clean Bandit – Rather Be ft. Jess Glynne

Kevad 2014: Calvin Harris – Summer

Suvi 2014: Cheryl Cole – Crazy Stupid Love

Sügis 2014: Sia – Chandelier

Jõulud 2014: N Sync – I Don’t Wanna Spend One More Christmas Without You

HEAD UUT AASTAT! Kõik teised lood 2014 aastal

Like! 1