17.12.2010
63, Valga, Estonija
Kaugel laanelagendikul, seal kus külmund ojake,
unetuna härmakuues ootab kuuse pojake.
Hommikul ta vanem õde viidi ära laial reel,
öö on lähedal, kuid teda tagasi ei ole veel.
Lumeeide tütrekene, tead sa mis sai sõsarast,
eideke vaid ohkab unes, ega kuule kuuselast.
Kellelt ometi küll küsiks, keegi pole üleval.
Rohukõrred, lillenupud ammu lumeteki all.
Virgub tuul ja sajad helbed tantsuringi keerutab,
üks neist liugles kuuselatva, talle tasa lelutab:
olen lumelitrike tuisutaadi tütreke,
sinu sõsar saatis mind, palus tervitada sind.
Ei su õde ole enam lihtne metsakuuseke,
ta kui murueide tütar, seljas särav kuueke,
käes tal küünlad värvilised, kannab hõbetähte peas
nagu muinasjutus leidub, suures saalis laste seas.
Maga, maga väike veli, kuni suureks kasvad kord
seni külmataat sind ehib kaunis on ta härmakard....
13 pregleda
väga kena luuletus!!!!
Ka mulle meeldib, olen lugenud seda 40 aastat... Sel aastal õppis minu kuue aastane tütretütar selle ära...