Öösinine hämarus laotab
yle linna tumedad tiivad.
Seal varjude vahel end kaotan,
öö hääled mu endaga viivad.

Kurgus kriibib ja syda peksleb-
ta nimetut igatsust tuikab.
Pilk varjude vahele eksleb-
kas kaugusest keegi mind huikab?

Tihe pimedus katmas on linna...
kasiinos vaid vilguvad tuled.
Uitan sihitult siia-sinna,
ikka veel ootan,et tuled.

 

Like! 1