Leidsin sahtli põhjast ma
vana foto ning jäin vaatama
mu elus olnud hetki ,
inimesi , ennast ka .
Pooljuhuslikult siis ,
ajas tagasi ma rändasin
ja nägin ennast taas
majas , kus ma kasvasin .

Mälestusi täis on atmosfäär ,
vaatan häid , kuid halbu ma ei näe .
Et ei hooli . Neist ei hooli .
On hetki , mida võime korrata
ja on kordi , millest mööda tormata
Et ei hooli . Neist ei hooli .

Õues rooste läinud kiik ,
lapsed mängisid kõik siin .
See oli nagu eile .
See jõudis minuni .
Sellel pildil olen ma
oma esimese sõbraga
Vahel küsin endalt mõttes ,
mis on temast saand.

Mälestusi täis on atmosfäär .
Vaatan häid , kuid halbu ma ei näe .
Et ei hooli . Neist ei hooli .
On hetki , mida võime korrata
ja on kordi , millest mööda tormata .
Et ei hooli . Neist ei hooli .

Pildid jooksevad mu silme ees ,
neid tundeid mäletan veel .
Jäävad alatiseks minuga ,
võtan kaasa endaga .

Mälestusi täis on atmosfäär .
Vaatan häid , kuid halbu ma ei näe.
Ei hooli . Neist ei hooli .
On hetki , mida võime korrata
ja on kordi , millest mööda tormata .
Et ei hooli . Neist ei hooli .
Mälestusi täis on atmosfäär .
Et ei hooli . Neist ei hooli .

On hetki , mida võime korrata
ja on kordi , millest mööda tormata .
Et ei hooli . Neist ei hooli

Like! 1