Jou , uus järjekas mul siis ^^ .

Kommige ja hinnake ! Kirjutan mina-vormis . :)
Et siis ,
Kirsika - mustade pikkade juustega , pruunide silmadega , suhteliselt väike tüdruk . Elab lastekodus juba väiksest saati .
Ok, alustan . :)

Oeh , jälle nemad . Kuidas ma neid vihkan . Tegelikult , kui ma ise selline oleksin , siis ma ei vihkaks neid . Kuidas ma tegelikult tahaksin nende moodi olla . Nad on rikkad, neil on vanemad , kodu , õed-vennad , koduloomad . Mina pean ainult unistama nendest asjadest . Neil on kõik olemas . Oeh , nad vaatavad mind , polegi veel narrima jõudnud hakata .Nad tulevad mu poole ...

" Heh , vaeslaps jälle kükitab siin..." ütles Maria mulle näpuga näidates .
" Ja siis ? " ütlesin ma vaikselt vastu .
" Issand küll , jälle haletsed ennast siin ? Kao ära , ma ei suuda vaadata sellist haledikku nagu sina " ütles Kadri mulle upsakalt .

Ma kõndisingi minema...Kui ma minema ei kõnniks , siis ma saaks neilt järjekorde hoobi vastu põske..See on alati nii valus. Olgu ma lähen nüüd tundi , ma ei taha hiljaks jääda, nagunii on hilinemisi mul liiga palju... Tegelt ma ei hiline sellepärast , et ma nimelt tahaksin hiljaks jääda , või lihtsalt ei ärka üles nii vara...Lihtsalt mõni hommik on selline masekas peal  ,et ma lihtsalt hakkan nutma ja siis ma ei saa ju punase näoga tundi minna...Kell helises , ma nüüd jooksen .

" Preili Kirsika , jälle te hilinesite tundi " ütles mu matemaatika õpetaja .
" Juhtus noo " vastasin ma .
" Juhtus ? Ah et JUHTUS ? vanemad kooli ! " ütles õpetaja rangel häälel .

Vanemad ???! kas ta ütles vanemad .. Ma saan aru ,et ta on suhteliselt uus õpetaja meil..aga kas ta siis ei tea ???! Ei tea ,et mul ei ole vanemaid ?! Ma hakkasin nutma ja jooksin klassist välja...Ma jooksin tüdrukute wc-sse , seal oli Karina , ta oli ka tundi hiljaks jäänud.
Karina on iga hommik ,siis kui ta hiljaks jääb tundi, siin .

" Kirsika , mis juhtus ? " küsis Karina .
" Ei midagi erilist..." vastasin ma.
" No olgu " ütles Karina .

Karina on ka tegelikult üks nendest " poppidest " tüdrukutest ,kes mind hommikuti n.ö kiusavad..Aga tema lihtsalt ei tee minust välja , ei kaitse mind nende ees , kuid ka ei ütle mulle midagi... Ta on ainuke sõbranna mul siin koolis .
Vanas koolis mind vähemalt ei narritud mu vanemate pärast..Kuid siin . See on lihtsalt nii õudne.
Ma lähen koju ära , ma ei taha siin täna enam olla .

" Olgu , ma nüüd lähen  , Tsau Karina " ütlesin ma .
" Tsau tsau " ütles Karina vastu .

Oeh , kui raske on olla uues linnas , uues koolis , uues lastekodus...Kus sind lihtsalt ei austata ,või siis ei panda sind tähele , teiste omasuguste seast..Inimesed tulevad ja adopteerivad mõne imiku lastekodust, kuid mind ei tahetud isegi imikuna oma lapseks võtta . Ma jälle nutan . Nii  , ma olen kohal , niiöelda oma " kodus " .

" Tere , olen kodus " hõikasin ma .
" Jou.." öeldi kuskilt..
" Kirsika ! Kirsika ! Kirsika ! " Hõikas mind mu kasvataja Adelina .
" Mis nüüd ? " küsisin ma .
" Täna tullakse lapsi vaatama , nad on sellised vanemad inimesed, suhteliselt rikkad, ma arvan ,et sa hakkad neile meeldima ! " ütles Adelina .
" Küll see oleks tore " vastasin ma .

Ma lähen teen ennast  korda , see on mu võimalus saada endale ema ja isa .
Kasvõi kasuema ja kasuisa..Ikkagi...Ma nii tahan , et täna oleks minu õnnepäev, et ma hakkaksin lõpuks ometi kellegile meeldima..

UKSEKELL .

Nad on siin vist , jess , lõpuks ometi !

Mitu tundi möödas...

" Kirsika , ma soovin sulle edu ! Ja kui midagi on ,siis sa võid siia alati tagasi tulla " sõnas Adelina mulle rõõmsalt , ja kinkis mulle kaisukaru .
" Aitäh! " vastasin ma .

Me oleme autos , meie pere autos . Jess . Ma meeldisingi oma uuele emale ja isale ,nad on juba suhteliselt vanad . Ema on 43 ja isa on 45 . Aga nad näevad noored välja , ma arvan ,et nad on lahked ja heasüdamlikud. Nad paistavad nii soojad inimesed olevat, aga kõik võib muutuda , aga ma loodan ,et midagi ei muutu .

" Kirsika..me adopteerisime sinu , kuna sina paistsid meile kõigerohkem silma , sa näed välja nagu meie kadunud tütar " ja ta hakkas nutma , Marie , on mu uue ema nimi .
" Mul on kahju.." sõnasin mina .

Ja me sõitsime edasi...Me jõudsime suure maja ette , kui Marie lausus ,et oleme kodus , ta näitas ka ette mulle mu toa , ja ütles, et kell 7 on õhtusöök , kaks tundi on aega selleni , niiet ma sean ennast sisse. Siin on nii ubane..Terve tuba on roosa, nad on väga rikkad..Ma arvan , et ma saan siin õnnelikuks..

" Kirsika , tule alla palun korraks ! " hõikas ema mulle esimeselt korruselt.

_______________
_______________

xD
Hea ? Halb ? :)
(Y) või (N) :)

Like! 15