___________________________________________________________________________

#40

„Oled närvis?“ küsis keegi mu selja tagant ning keeras oma käed ümber mu piha. „Natukene. Ma loodan, et kõik ikka hästi läheb,“ vastasin ennast ümber pöörates ning kallistasin Taylorit. „Ma pean minema oma grupi juurde, aga edu sulle,“ lausus poiss ja surus oma huuled mu pealaele. „Sulle sama.“

Taylor läks oma grupi juurde ning mina oma ja me jäime ootama õhtu algust.

#41

Olin oma grupist eemal ning vaatasin teisi gruppe ja tantsijaid ning neil olid head kavad. Kui ma varem olin oma võidus kindel, siis enam ma ei ole.

Hingasin sügavalt sisse-välja ning lõdvestusin. „Kas sa ei peaks olema oma grupi juures?“ kostis hääl mu selja tagant. „Küll ma lähen. Ma lihtsalt lõdvestun,“ vastasin küsijale ennast ümber pöörates. „Sa oled pinges,“ ütles vend. „Sa siis ei ole?“ pärisin Nickilt. „Olen ikka, aga mitte nii pinges kui sina. Pealegi, miks sa muretsed. Teil on veel aega lavale minekuni. Meie lähme nüüd, kui nemad on lõpetanud,“ lausus Nickolas ja näitas näpuga lava poole, kus Cerly grupp lõpetas just tantsimise.

„Meie kord,“ ütles Taylor, kes oli meie juurde tulnud. „Minge ja edu teile,“ sõnasin ning kallistasin kõigepealt Nicki ja siis Taylorit. „Sa värised. On kõik ikka korras?“ oli poiss murelik. „Kõik on korras. See on lihtsalt närvidest.“ Poiss jäi mu vastusega rahule ja läks oma grupi juurde.

Vaatasin lava taga nende tantsimist ja nad olid head. „Te olete paremad, kui nemad?“ küsis tüdruk minu kõrval. Keerasin pilgu Taylorilt ning vaatasin otsa Cerlyle. „Ma ei tea. Kui ma poleks Taylorisse armunud, siis ütleksin kohe kindlasti, et me oleme paremad, aga nüüd, kus ma armastan teda, siis ma ei saa seda öelda. Tegelikult on kõik grupid head. Minuarust vääriksid nad käik võitu,“ rääkisin tüdrukule ning Taylori tiim lõpetas. „Kõigest kaks gruppi veel ja siis oleme meie,“ pomisesin oma ette. „Ma lähen teiste juurde tagasi,“ ütles Cerly ning puudutas mu kätt. „Kas kõik on korras? Sa oled kuum ja värised.“ „Kõik on korras. Närvid läbi lihtsalt,“ vastasin plikale ning ta jäi vastusega rahule.

Kaks gruppi tantsisid ära ning meie kord oli minna lavale. „Ja nüüd esineb teile viimane grupp “Black Illusion“,“ lausus Marc mikrofoni ning me liikusime lavale. Meil olid seljas riided, mis on ergutajatel. Meie kava on samasugune nagu ergutuskooril.

Meil läks tantsimine hästi, kuni selle kohani, kus ma peaaegu tasakaalu kaotasin ning sammud unustasin. Muidugi ei näidanud ma seda välja, et ma vihane olen ja mõned vaatasid mind imelikult. Valmistusime oma viimaseks etteasteks, kus mind visati õhku ja ma pidin tegema neli saltot ning poisid pidid mu kinni püüdma. Mind küll visati õhku, aga saltosid ma ei teinud ning maandusin poiste kätele.

Muusika jäi seisma, me kummardasime publikule ning lahkusime lavalt.

Kohe, kui olime pealevaatajate silme alt väljas, lasin enda viha valla. „Bella, on sinuga kõik korras?“ küsis Vic murelikult. „Miski pole korras. Ma unustasin sammud ning ei teinud saltosid. Ma vedasin teid alt,“ pahisesin vihaselt. „See pole sinu süü. Kõigil juhtub,“ lausus nüüd Chanelle. „Mitte minul. Ma ei ole kunagi samme unustanud. Mitte kunagi,“ viimase lause ma ütlesin juba karjudes.

„Mis viga?“ küsis Mike, kes oli seda kõike pealt näinud. „Midagi. Jätke mind rahule.“

Läksin kõigist eemale. Lihtsalt, et oma auru välja lasta.

Otsisin kohta, kus istuda ja rahuneda. Tundsin ennast imelikult. Mul oli külm, kuigi päike paistis palavalt. Värisesin korraks. Närvid. Mul on lihtsalt närvid läbi.

„Žürii on oma otsuse teinud ja kutsume kõik esinejad lavale!“ kuulsin onu häält. Võtsin jalad alla ning läksin lava juurde. Kõik grupid olid laval ning ma jäin enda grupi taha seisma. „Tänavu oli žüriil raske valik, kuna häid gruppe oli see aasta nii palju. Kahjuks sai aga üks grupp esikoha. Alustame kolmandast kohast. Kolmas koht läheb “Blue Dancer“itele. Palju õnne neile!“ rääkis onu ning Taylor läks auhinda vastu võtma. Nende koht üllatas mind. „Teise ja esimene koha vahel oli suur rabelemine. Esimese koha sai “C Crew“ ja teise koha sai “Black Illusion“. Palju õnne neile!“

Kõik plaksutasid. Cerly ja mina läksime auhindu vastu võtma. „Sa olid tubli,“ ütlesin talle ning me surusime kätt. „Sina ka.“ Naeratasime üksteisele ja läksime tagasi oma gruppide juurde.

„Me laseme nüüd kaptenid riideid vahetama ja kohe on nad tagasi, et teile esitada tants. Peale seda tulevad kõik grupid lavale ja esitavad teile ühistantsu! Ilusat õhtu jätku!“ soovis Marc kõigile ning me läksime riideid vahetama.

Panin selga kleidi ja madalad kinnised kingad.

Kõik kaptenid said peaaegu samal ajal valmis ning me kogunesime lava taha. Otsisin enda paarilise ülesse ning kallistasin teda selja tagant. „Oled valmis?“ esitas poiss mulle küsimuse, mille peale ma noogutasin ning me kõik läksime lavale ja võtsime asendi sisse.

Selle tantsu ajal ei läinud mul sammud segamini ja me saime ilusti lõpuni tantsitud.

Tantsu lõpus plaksutati meile suurelt ning samal ajal liikusid kõik tantsijad lavale.

Muusika pandi käima ja tüdrukkaptenid eemaldasid kleidi alumise osa, kust ilmusid välja lühikesed püksid.

Tantsisin ühistantsu ka lõpuni, ilma viperusteta.

Lahkusin kohe pärast tantsu lõppemist lavalt, sest ma ei tundnud ennast hästi. Istusin ühele pingile ning tõmbasin hinge. „On sinuga kõik korras?“ küsis Cerly, kes oli minu juurde tulnud. „Ma ei tea. Ma ei tunne ennast hästi,“ vastasin ning värisesin. Cerly katsus mu laupa ja ehmus. „Sa oled haige. Sa oled nii kuum,“ lausus neiu mulle. Ma ei vastanud midagi vaid noogutasin tema jutu peale. „Ma pean su majja viima. Sa jääd muidu hullemini haigeks,“ lausus tüdruk ning aitas mu püsti.

„Palju õnne võitmise puhul,“ ütlesin, kui me lava juurest lahkusime. „Sina oleksid pidanud selle saama. Teil oli kava, mida polnud kellelgi.“ „Ma unustasin sammud ja te väärisite seda,“ laususin ning mu jalad muutusid nõrgaks. „Sa oled nii kuum,“ sõnas Cerly ning aitas mu uuesti jalule saada. Toetusin temale.

„Bella!“ kuulsin enda nime. Peatusime mõlemad ning tüdruk vaatas selja taha. „Taylor!“ hõikas Cerly ning ma kuulsin, kuidas keegi siia jooksis. „Mis juhtus?“ esitas poiss kohe küsimuse. „Bella on haige. Tal on arvatavasti kõrge palavik,“ seletas tüdruk talle. „Ma viin ta enda majja. See on kõige ligemal,“ ütles poiss ning tundsin, kuidas maapind mu jalge alt kadus. Keerasin oma käed poisi kaela taha ning surusin ennast talle vastu, kuna mul oli külm. Poiss hoidis mind tugevalt enda vastas. Mul oli nii halb olla, et ma uinusin poisi süles.

„Bella,“ raputas keegi mind. Avasin vaevaliselt oma silmad ning tundsin voodit enda all. „Kuidas sa ennast tunned?“ küsis Marc. „Paremini, kui enne, aga mul on siiski halb olla.“ „Ma arvan, et me jääme paariks päevaks siia, kuni sa terveks saad. Ma saadan kõik koju ning siis hoolitsen sinu eest,“ rääkis Marc. „Mina jään siia,“ lausus Taylor kindlalt ning tuli minu juurde. „Mina ja Vicky jääme ka siia,“ ütles Chanelle. „Ja meie Coco’ga jääme siia. Bella on minu õde ja minu kohustus on tema eest hoolitseda,“ seletas Nickolas. „Ta on ka minu õde ning ka mina jään siia. Pealegi siin majas on ruume meile kõigile,“ ütles ka Michel sõna sekka.

Asi oli otsustatud. Kõik jäid nii kauaks siia, kuni ma terveks sain.

___________________________________________________________________________

Like! 33