Fight for your happiness #33
28, Tallinn, Estonija


_______________________________________________________________________________

#32

Michel pidas pausi, ennem kui jätkas: „Mu vanemad rääkisid mulle põhjuse ja palusid, et ma neile andestaks. Seda ma ka muidugi tegin, arvestades seda, miks nad mu hülgasid. Mu õiged vanemad tahtsid, et ma nendega kohe tuleks, aga ma ei saanud minna, kuna nägin, kuidas Nicki lahkumine sulle mõjus. Rääkisin küll su vanematele, et ma hoian sinuga ühendust, aga nad ei tahtnud näha sind kaks korda hullemana.“ „Nii, et sa otsustasid mängida surnut?“ segasin vahele ning paar pisarat voolad mööda põski alla.


#33

„Su vanemad arvasid, et sul on parem leppida teadmisega, et ma olen surnud, kui ma leidsin oma õiged vanemad ning lahkun teise riiki elama,“ seletas poiss. „Kas sa tead ka, kui väga ma sellepärast kannatasin? Mida ma endaga tegin, kui sain teada, et ma kaotasin ka teise venna?“ karjusin poisile. „Anna andeks, aga mina ei saanud midagi öelda.“ „Sa oleksid võinud ikkagi mulle öelda. Vahet pole, mida mu vanemad ütlesid. Ma ei andesta sulle veel niipea, võib-olla hiljem, aga mitte praegu ja palun, hoia minust kaugele.“


Keerasin ennast ümber ning jooksin minema.


Rapsasin kähku ukse lahti ning astusin kiiruga majja sisse, lukustades ukse. Toetasin uksele ning lasin pisaratel voolata.


Kaua ma ukse vastas ei seisnud, vaid võtsin suuna oma tuppa ning otse laua juurde, kust haarasin käärid. Istusin voodi ette maha ja tõstsin randme enda ette.


Tegin käärid lahti ning asetasin terava ääre randmele. „Miks pean mina kannatama?“ küsisin samal ajal, kui kääridega üle randme tõmbasin. Tõmbasin veel kaks triipu ning vahetasin kätt. Teiselegi tegin kolm triipu.


Haavadest jooksis kõvasti verd ning valus oli. Ma ju lubasin Cocole.


Tõusin maast püsti, haarasin käärid ning läksin vannituppa. Lasin kraanist külma vee jooksma ning panin randmed veejoa alla.


Kui veri kinni jäi, siis pesin käärid puhtaks ning viisin need omale kohale.


Vahetasin ka verised riided ära. Tõmbasin pluusi peale tumeda dressipluusi ning läksin välja.


Liikusin peamaja poole, sest seal pidi toimuma “Blue Dancers“ite trenn.


Avasin saali ukse ning kõik harjutasid. Istusin pingile ning jälgisin nende trenni või õigemini vaatasin kaugustesse ning olin omas mõtetes. „Ta ei tohi siin olla!“ hõikas keegi, tuues mu mõtetest välja. Vaatasin ringi ning kõigi pilgud olid minul.


„Bella? Mis viga?“ küsis Nick ning tuli minu poole. Mina aga otsisin silmadega Cocot.


„Anna mulle andeks. Ma ei pidanud survele vastu,“ laususin, kui tüdruku leidsin. „Millest sa räägid?“ küsis Coco arusaamatult ja liikus minu poole. Kõndisin talle vastu. „Anna mulle andeks. Ma tean, et lubasin seda enam mitte teha, aga ma ei taha enam kannatada.“ „Bella, millest sa räägid?“ päris Nick.


Olime saanud Cocoga kokku ning ma lihtsalt kallistasin tüdrukut. „Anna mulle andeks, Coco,“ sosistasin vaikselt tüdrukule kõrva. „Mida ma pean sulle andeks andma?“ päris ta minult vaikselt. Olin vait, lootes, et ta saab sellele ise pihta.


„Sa ei teinud seda, ega ju?“ küsis Coco pärast lühikest vaikust. Noogutasin ta õla vastas. „Anna andeks. Ma lihtsalt ei taha enam kannatada.“ „Mida sa lootsid saada seda tehes?“ ei lõpetanud Coco pärimist. „Lootsin, et valu, mis mu sees on kaob, aga see ei kadunud.“ „Miks sa seda üldse tegema hakkasid?“ Vaikisin. „Kas asi on Michelis?“ Vaikisin jällegi.


„Kes veel sellest teab?“ küsis ta kohe, kui sai aru, et ma ei kavatse vastata. „Keegi, ainult sina. Palun, ära räägi sellest kellelegi,“ anusin ning pisarad hakkasid vaikselt mööda põski alla voolama. „Anna nüüd mulle andeks, aga ma pean sellest ka teistele rääkima.“


Teadsin täpselt, keda ta silmas pidas. „Sa ei pea neile rääkima. Sa saad mind aidata nagu sa eelmisel korral tegid.“ „Aga eelmisel korral ma teadsin, mis sinuga lahti on, aga seekord sa ei räägi mulle ning ma ei saa sind aidata, kui sa ei räägi,“ Coco pidas pausi, lootes, et ma räägin talle, miks ma ennast lõikusin, aga ma ei teinud seda, „ja kuna sa mulle ei räägi, siis pean ma abiväge tooma.“


Coco eemaldus minust ja liikus ukse poole. „Coco, palun. Sa ei pea seda tegema!“ hõikasin talle. „Pean küll, kuna sa ei räägi mulle, ega kellelegi teisele.“ „Sa saad mind üksinda ka aidata.“ Coco raputas pead. „Nick, mine otsi Michel ülesse ning vii ta meie majja. Taylor, vii Bella meie majja ning hoolitse tema eest. Pole vaja, et temaga midagi veel juhtuks,“ kamandas plika poisse.


Nick noogutas ning kadus uksest välja. Ka Coco lahkus. Seisin ja vaatasin ukse poole, endal pisarad mööda põski alla voolamas. „Trenni edasi ei toimu. Võite teha seda, mida tahate,“ kuulsin Taylorit lausumas.


Ehmusin, kui tundsin kätt enda piha ümber. „Lähme?“ küsis poiss. Raputasin pead. „Sinuga ei juhtu midagi. Ma kaitsen sind,“ lausus Tay vaikselt ning vajutas oma huuled minu pealaele. „Lubad?“ küsisin ning keerasin pead, et poisile silmadesse vaadata. „Luban. Lähme nüüd,“ naeris Taylor ning tõmbas mu kaasa.


Panin käed ümber poisi kõhu ning kõndisin tema järel majja.


Kui me majja jõudsime, siis olid Vicky, Chanelle, Coco, Nick ja Michel juba seal. Jäin seisma, sundides ka Taylorit peatuma. „Bella, tule edasi,“ ütles Coco. „Mida Coco teile rääkis?“ küsisin otse välja. „Tule siia,“ sõnas nüüd Nick. „Miks sa seda jälle tegid?“ päris Elle. Vaikisin.


„Kas keegi räägiks mulle ka, mis toimub?“ küsis Taylor minu kõrvalt. „Bella lõikus ennast ja me ei tea, mille pärast,“ seletas Coco poisile. „Sa tegid mida?“ pöördus poiss minu poole, võttes ühe mu käe ja tõstes dressipluusivarruka ülesse.


Ma ei jõudnud piisavalt kiiresti reageerida ning poiss nägi värskeid haavu. Tõmbasin käe tagasi ning lükkasin varruka tagasi. „Miks sa seda tegid?“ küsis Taylor minu käest rahulikult. „Sest ma ei suuda enam kannatada.“ „Sa tegid seda minu pärast, eks?“ tegi Mike oma suu lahti.


Pöörasin oma pilgu talle. „Jah, ma tegin seda sinu pärast, aga see pole pooltki nii hull, kui ma sain teada, et sa oled surnud. Kas sa kujutad ette, kui valus võis mul olla, kui ma sain teada, et sa oled surnud ja ma olen su kaotanud?“ Michel tahtis midagi öelda, aga ma ei lasknud, „Sa ei tea seda, sest sind polnud seal, aga Vicky ja Chanelle olid ning nemad nägin, mis minuga toimus. Ma proovisin ennast mitu korda tappa, aga ma ei saanud, kuna Elle, Vic ja Mike ei lasknud sellel juhtuda.“


„Ta üritas mitu korda enesetappu?“ pöördus Michel Vicky poole. „Jah. Ta sõi suures koguses tablette korraga, lõikus ennast, jõi väga palju alkoholi ning lõpuks võttis ta unerohtusid alkoholiga. Esimestel kordadel saime talle jaole ning asi jäi poolikuks, aga viimane, kui ta võttis rohtusid alkoholiga, siis pidime ta haiglasse toimetama, et ta ellu jääks. Me jõudsime viimasel hetkel haiglasse, sest kui me oleks jõudnud paar minutit hiljem, siis poleks Bellat enam meiega. Õnneks suutis Mike talle aru pähe panna,“ rääkis Vicky kõigile.


„Sa üritasid ennast minu pärast tappa?“ küsis Michel üllatunult. „Michel, ma kaotasin oma teise venna. Mis sa arvad, et see ei teinud mulle haiget? Kas sa tead ka, kui valus on kaotada kedagi kaks korda? Mina olen juba kaotanud kalleid inimesi viis, õigemini neli, sest sina oled elus,“ seletasin poisile. „Oota, mis asja? Michel on meie vend?“ küsis Nick imestunult. Noogutasin. „Miks sa mulle sellest ei rääkinud?“ küsis Nickolas häält tõstes. „Miks ma oleksin pidanud rääkima, kui ta oli minu jaoks surnud!“ karjusin vastu. „Ma ei saa enam midagi aru,“ pomises Coco vaikselt, ent ma kuulsin seda. „Kellelgi pole vaja aru saada! Mu elu on kannatusi täis! Parem oleks, kui ma ennast tapaksin, sest siis ma enam ei kannata!“ karjusin kõigile.


Haarasin esikus olevalt kapilt kellegi autovõtmed ja tormasin majast välja.


Jooksin parklani ning vajutasin võtmel olnud nuppu, et näha, missugune auto see on. Ühel masinal hakkasid tuled ees korraks vilkuma ning ma läksin selle juurde ja istusin sisse.


Käivitasin auto ja vajutasin gaasi. Mida ma teen? Kas ma tõesti tahan surra? Ei, ma ei saa. Ma pean olema tugev. Vicky, Coco, Nick, Chanelle, Michel ja väike Shelly vajavad mind. Isegi Taylor vajab mind. Miks ma koguaeg temast mõtlen? Kas ma olen uuesti armunud?

_______________________________________________________________________________

Meeldis? Kui meeldis, siis kommenteeri!


TEATAN KLUBIS JA KOMMENTAARIDE VASTUSENA!!! KLUBI LEIATE MINU KONTO ALT.


Ma ei oska öelda, kuna uus osa tuleb, sest ma olen juba pikemat aega haige ja kui ma ükskord kooli saan, siis on mul vaja palju töid järgi vastata!



//J//

155 pregleda
 
Komentari
ille97 07.12.2011

teata!

antsu09 antsu09 25.12.2011

Uus osa jutule "Fight for your happiness":
http://www.rate.ee/blog/1379437/new_entry/


ID JÕULE !!!


//J//

KataOl2n 06.12.2011

suupppper heaa !!:


uuut :))

antsu09 antsu09 25.12.2011

Uus osa jutule "Fight for your happiness":
http://www.rate.ee/blog/1379437/new_entry/


ID JÕULE !!!


//J//

mellu 06.12.2011

mega hea

antsu09 antsu09 25.12.2011

Uus osa jutule "Fight for your happiness":
http://www.rate.ee/blog/1379437/new_entry/


ID JÕULE !!!


//J//

-CcelluKossid- 08.12.2011

Lihtsalt niiheaa. Pisarad hakkasid voolama kui lugesin . Aka teataa ?!!!

antsu09 antsu09 25.12.2011

Uus osa jutule "Fight for your happiness":
http://www.rate.ee/blog/1379437/new_entry/


ID JÕULE !!!


//J//

-badgirl02- 07.12.2011

teata(Y)

antsu09 antsu09 25.12.2011

Uus osa jutule "Fight for your happiness":
http://www.rate.ee/blog/1379437/new_entry/


ID JÕULE !!!


//J//

Blog
Blogovi se ažuriraju svaka 5 minuta