Ma olen muutunud. Ma ei mõtle välimust, ma mõtlen hinge ja mõtteviisi.
Ma
ei ole enam see noor(mõistuselt) ja loll. Paar aastat tagasi olin ma
halb ja ülbe, ma tegin haiget inimestele, kes must hoolisid ja kaotasin
väga kallid inimesed enda elust. Ma otsustasin muutuda heaks,
korralikumaks ja hoolivamaks. Kuid siis oli juba liiga hilja. Nüüd on
terve ühiskond muutunud. Inimesed ei ole enam need, kes nad olid varem
ja võimatu on midagi parandada ning muuta. Nüüd istun üksi ja mõtlen
kurvalt milline ma varem olin- pisarad tulevad silma ja kahetsen kõike
,et kaotasin need kõige kallimad inimesed. Mu hing on tühi ja süda
tuhandeks killuks. Elu tõi mulle hõbekandikult ette need kõige paremad
inimesed, aga mina olin nii loll ja halb inimene ning kaotasin nad.
Ma vabandan kõigi ees, kellele olen hingelist valu põhjutanud:(
Ma ei ole enam endine.
Vaid mina näen enda sisse ja keegi ei saa aru, et olen muutunud hingeliselt.
Teadke, et te kõik olete tegelikult kõik mulle hästi kallid ja soovin ,et oleksin teinud kunagi kõik teisiti:(:'(
mina olen sulle andestanud aga otsi andestust enda seest küll siis kõik teised ka andestavad
nu jh siis.... ma olen oma rahu leidnud enam vähem...