Õrn tuul mängleb su palgel,
kuigi pole veel valge
on näha päisepuna,
päris soe on juba.
  Seisad tuules kui kuju,
mõni pilveke ja udu,
tulemas hommik on nüüd,
kõlamas varese hüüd.
  Ma vaatan sind vaikselt
ei silmi eemale saa
seisame kõrvuti paikselt,
nii sind alati meenutan.  

 

Like! 1