suur näitemäng algab,
kõik lihtne ja kaunis veel hoos.
keegi armastust ihkab,
keegi kel hing on veel noor.
kas surm on meil kaunis,
nii liigutav kurb silmapilk?
siis vahetub valgus,
teil avaneb järgmine pilt.

leidnud teineteist puhtamad
hingedest kõrvuti koos.
vannuvad altaril truudust,
et ülendav saabund me loos.
veel vaataja soovil saab
kesta veel südamlik viiv,
et väikene roosakas ingel
võiks anda neil õnnistust siin.

lõppend näitemäng, naeratus suul,
lõppend kõik, mis teid valguses võlus,
ja mis vahepeal juhtus,
või vahepeal sidus
on vaid üks pimedus - suur

tegelik elu ei ole näitemäng
elu on karm
ebaõiglane ja kallis
kuid siis:






astusin lihtsate asjade juurde
toetusin lihtsale heale
siis kui umbsete mõttete paine
tinana vajus mu peale.
kõndisin armsama heleda meele
otsekui käsipuu najal
kuulates sügise hääletut sündi
kibedal kahtluste ajal.
kuulates sügise hääletut sündi
toites tihaseid aknal
räänates mööda raamatulehti
kannatlik,mõttes ja vakka.
hinnates uuesti enese piire
enese seinu ja lage
teades,et keeruka,raske ja kalli
elu eest ära ei page

Like! 1