Jõuluööl käib kibe töö
päkapiku poistel
ja kõigil
teistel,
kes lastest lugu peavad
ja neile kinke veavad.
Rõõm on
suur,
sest toas on jõulupuu,
ehted kaunilt sädelevad,
küünlaleegid
värelevad.
Unustada nüüd ei või
jõulusalme põnevaid.
On põnevus
nüüd nõnda suur,
et sõnad takerduvad suus.
Mis ta mulle nüüd küll
annab,
seisan nagu soolasammas.
Veidi mõtlen ja siis
ütlen:
"Jõuluvana, jõuluvana!
Ära mine üldse ära
meile elama sa
jää
koos meil oleks väga hää.
Kingikotist iga päev
kinke tuleks
võluväel."
Kle, kas näen mina topelt või ma just lugesin seda luuletust Eve päevikust? *LOL* *LOL* *LOL*