Tsau kirjutan siis uue osa:)Vartsi on selle looga lõpp kaa.Rohelisis Paluks!!Ja Uued lugejad ootatud.

Eelmisest "Ma ihaltan sind Laura,palun ära keeldu?".

Uus:Selline ihatulv pani Laura imestama.

"Ma ei teeks sulle paha".See oli enam kui lubadus.See oli pidulik tõotus."Ma vannun sulle seda."

"Ei"ent Laura süda juba peksles naudingu eelaimdusest.Mees puututas huultega ta kaela.Siis tõmbas ta kannatamatult kleidi alla,paljastas ta õlad,vallandas rinnahoidja ning nüüd juba liikusid meelad huuledüle rindade.

Laura oigas painutates pea taha ja allus hellitustele.Nii meeldivat tunnet polnud ta varem tundnud.

"Mitch" soistas ta taas,kui rinnahoidja langes ja ta oli kõige kaotamise äärel."Me ei tohiks seda teha.Meil on ju ainult....

Ent näis et mees ei kuule ta kergeid proteste ning talon lihne ületada nõrku vastupanukatseid.Ta suudelst naist ikka ja jälle,paitas ta selga ja sosistas öövaikuses ta nime.Kui kleit Laura jalgade ümber langes,ei tahtnud ta seda magusat piina enam peatada.

Mitch ei kiirustanud.Ta võttis naiselt kõik rõivaesemed ja pidas igaühevahel vahet et puududada ta ihu.Peagi värises Laura kõrvetavast ihast.

"Mitch palun.. soistas ta lõpuks."Ma enam ei suuda."

"Oled selles kindel?"

Nad vaatasid teineteisele otsa.Nüüd tuli Laural otsustada.Ta noogutas pead.Laura oli oma nõusoleku andnud.Mees tõstis ta õrnalt sülle ja asetas voodile,valgete siidlinadele ja silmitses naist.Siis hakkas ta kiirustamata riitest lahti võtma.

Mees heitis ta kõrvale ja voodi vetrus ta raskusest.Ta asetas jala Laura peale,nagu olnuks tal vaja naist kinni hoida,ning kummartus teda suudlema.Laura põimis kaed ta kaela ümber ja tõmbas teda lähemale.Teine käsi liikus eespoole kõhule ja veelgi madalamale.Mitch oigas ja süleles teda tugevamini ja laskus kogu keha rasuksega ta peale.Korraks ta kergitas Laurat ja asetas padja naise tuharate alla.Valu asendus kiiresti ülimeeldiva tundega.Mees suudles teda ikka ja jälle.Alles nüüd taipas Laura kui ilus on tegelikult elu.

"Miks sa mulle ei öelnud?"Nad riietusid.Mitch oma tavapärasesse valgesse särki ja pükstesse,Laura Bettinalt laenatud hommikumantlisse."Miks sa mulle ei öelnud et see mida eile õhtul oma kogenematust rääkisid on tõsi?"

Laura seisis lahtise rõdu ukse juures ja vaatas kuidas pidu veel ikka kestab.Külalised lahkuvad varsti .Siis ta unustab selle päeva.Mees ilmselt samuti.

"Ma ei tea isegi"lausus Laura lõpuks vaikselt.

"Kas sul tõesti ei ole senimaani kedagi olnud?"

Laura on ju kahekümmne kahe aastane ja ta on nüüdisaegne.Laura raputas pead ja vaatas oma käsi.

"Mitte kedagi?"kordas mees küsimust.

Laura raputas taaskord pead."Kasvasin üles väikelinnas kus elaavd peamiselt farmerid.Mees vaatas teda vaikites.

"Püha jumal anna mulle andeks,oleksin ma teadnud ei oleks ma peale käinud."

"Vahest ehk lõpetad need vabandused"küsis Laura järsult ja kattis näo kättega."Kunagi pidi see nagunii juhtuma ning mul on hea meel,et seeöö on möödas ja kõik muu sekkega koos."

Mees astus minekule lävel ta peatus."Ma kannan hoolt et sulle kõik hüvitatakse,lausus ta rahulikult.

Laura vaatas talle otsa ta silmis sädelesid vihkamis pisarad.Niissiis ei tähendanud juhtunu sellele mehele midagi.

"On asju mida ei saa ka sinu kõige raah eest ära osta."Ta näitas mehele ust.

Laura magas veel mõne tunni ja ärkas alles hommikul.Külalised oli lahkunud.Ta oli toas üksinda.Mitcht pold jälgegi.Laura püüdis rasekst masendusest üle saada ja läks kapi juurde.Eile joodud veinist ta pea lõhkus ja kurk kuivas.Paari minuti pärast ilmus teenerkandiku ja hommikusöögiga.

"Kas te olete Mitchi näinud?küsis Laura segaduses teenrilt."Too hakkas seletama midagi parntsuse keeles ja kui Laura aru ei saanud läks ta Bettinat kutsuma.Toooligi lävel."Kus Mitch on ?küsis Laura.

Bettina hakas narema ja läks talle aspiriini tooma ja kohvi.Peagi võttis Laura aspririini.Bettina ütles et soe vann ja paar kohvi ja ta on nagu uus.Laura nõustus taga.

"Mitch palus öelda et on tagasi allespärast lõunat,tal on linnas tegemist.

Laura käis vannis ja välja tullastundis ta end tõesti paremini.Alla minnes ta hea tuju kadus kui ta abikaasat ei leidnud ja nägivaid oma nimega ümbrikut.Laura ava ümbriku. selels oli ta dokumentid ja kirjake.

Kallis Laura!

Pärast seda mida möödunud öösel teada sain ei suuda ma sind kinni hoida.Loodan et siiski et jääd ja täidad oma abikaasa kohustusi. M.R.

Laura vaatas kirja ja mõistis et ei tähenda mehelmidagi.Ta oli meeleheitel.Ülejänud päevast talle meelde ei jäänud.Laura jalutas aias.Roosiõõsast möödutes nägi ta üksikut õit ja püüdis seda murda,kuid oks oli sitkeja torkas sõrme verele.

"Luba ma aitan,kostis järsku Mitchi hääl.Tema nägu oli värske ja silmist helkis sõbralikust.Mees sai oksaga hõlpsasti hakkama.Laura võttis sõnatult ilusa õie ja hakkas sõrme imema.

"Oota,Enne kui Laura jõudis vaielda võttis mees taskust lumivagle räti ja keeras ümber sõrme.

"Kas sais mu kirja kätte?"küsis ta osesõnu.

Laura tundis et ei suuda enam rääkida ja noogutas ja pöördus kõrvale.

"Nagu ma aru sain otsustasid sa jääda?"

Laura noogutas.

"Me leppisime selle ju kokku."

Pealegi oli Film veel tema valdustes.

"Kas ma tegin midagi valesti?"

Küsismus tuli ootamatult.Naine tõstis pea.

"Ma andisn sulle kõik tagasi"jätkas mees rahuliklt"Lisasin raha sulle valmistatud ebameeldivuste pärast."

"Tasuna mu teenuse eest?"küsis Laura mürgiselt.Mees haaras temast järsult kinni,nagu naine üritaks põgeneda."Sa hindad seda niimoodi?"

"Kas siis mind ei olenudki selels sulle tarvis?"

"Ei"Tekkis piinlik paus.Siis lasi mees ta lahti ja pani käed puusa."Aga kui sulle meeldib seda nõnda võtta.. mees põõrdus kõrvale.

Ei tegelikult ei tahnud Laura seda niiviisi arvata.Kuid sellesse rahasse ta teist moodi suhtuda ei osanud.

"Kui kaua peab see veel kestma?"Laura püüdis vaadada lahti olevat särgi all keha.

"Sa küsid klaua veel tuleb sulsiin viibida? Täpselt öelda ma ei oska,oleneb sellest kuidas asjaolud kujunevad."Rääkisin täna Pressmanniga ta ütles et lahukda kohe kui paberid on allkirjastatud.Mis aga puutub lahutusse siis sellega tuleb ootata.

Laura noogutas.Mees aga jätkas nii,nagu midagi poleks muutunud.

"Muidugi selle aja jooksul vaatn et sul et poleks raha puudus."

"Sinu raha pole mulle vaja"Laura tahnuks öelda seda viisakamalt kui sõnad tulid jämedalt.

Mehe nägu tumenes.

"Ma näen et sul on rikaste suhtes eelarvamus."

"Sinu loal ei arutaks ma seda."ja mees suundus maja poole.Enne kunagi pold naine end nii üksikuna tundnud.

Head lugemis:)Roheline paluks!

Vabandan vidage pärast.PÄikest!!

Like! 7