Sa tea Sa pole üksi selles ilmas.
On palju neid kes kalliks peavad Sind.
Mis siis, et vahel pisarad on silmis.
Mis siis, kui tundeil liiga suur on hind.
On sõpru kellele Sa oled armas.
On tundmatuid kes tahaks tunda Sind.
Ei ole elu nõnda karm, kui arvad.
Ja õnn ei ole lendu tõusev lind.
Saab parandatud katki kukkund klaas.
Või läita leek kus poleks arvanud.
Sa kindlalt naeratad siis armsalt.
Ning tunned end elusana taas!
Ilus! Eluline!