(Tegelikult juba suht ammu kirjutatud)
--------------------------------------------------

Sa tunned tihti end üksi
olgugi, et sul sõpru on.
Meeleolu vägisi läheb tuksi,
kui üritad mõelda, olles morn.

Sellistel kurbadel hetkedel
üldse ei suuda meenutada head.
Ilmselge, et õnne retkedel
aegajalt masendus tõstab pead.

Sulle tundub, et sind ei usuta,
et kõik, mis teed on vale.
Isegi ei taha enam elada,
kuna arvad, et sa vajalik pole.

Siis oleks hea kui ükski sõpradest
kannataks välja hetke-negatiivsust.
Toetaks, hooliks, muretseks
ja aitaks näha positiivsust.

Like! 5