Lume lõhna on kõik kohad täis<br />
kui sa tuled<br />
lume külma niisket lõhna<br />
Nii lõhnab talveilm<br />
pehme lumine ja vaikne<br />
Lumetiined pilved heidavad varju kuule<br />
kui sa tuled<br />
Kuu ei vasta varjudele<br />
omapoolse varjuga<br />
Kuu haagib su kuuekäise külge<br />
oma helkivad killud<br />
Nad ei pudene maha<br />
vaid jäävad sinna<br />
et taas särada<br />
kui kuu aeg on käes<br />
<br />
Krista Ojasaar<br />
Sa tuled
Kui mu ukse taga peatud,<br />
võiksid seda praotada.<br />
Küllap näeksid - juba kaua<br />
tahan rõõmu jaotada.<br />
Tead ju küll,<br />
ainult sulle, ainult täna<br />
oskan südant paotada.<br />
<br />
Kas sa tead, et juba ammu<br />
pole sa siin kambris käind?<br />
Akna taga mitmeid kordi<br />
raagus puu on lehte läind<br />
Aga näib:<br />
nagu sina, nii ka kevad<br />
polegi siit ära käind.<br />
<br />
Kui päev läheb teele,<br />
öö tuleb alla,<br />
täidab me toad ja jälle on,<br />
ja jälle on silmad kinni ja valla.<br />
Vaikus on käes, on käes, me käes.<br />
<br />
Mis päev tuleb eile,<br />
kus oli homme,<br />
kadunud lõpp ja algused.<br />
Kui hommik on käes, et lahku meid viia,<br />
pole meid siin, pol siin, pole siin.<br />
<br />
Kui mu ukse taga peatud,<br />
julge seda paotada.<br />
Kõik mu üksi oldud päevad<br />
võin su ette laotada.<br />
Tead ju ka,<br />
milleks kõike, milleks kohe<br />
leida ja siis kaotada.<br />
Kui päev läheb teele<br />
Jaan Tätte
Talves on midagi tõelist<br />
<br />
<br />
Talves on midagi tõelist –<br />
<br />
teadsid juba me vanaisad.<br />
<br />
Pimedust, külma ja raskusi<br />
<br />
trotsisid nemadki visalt.<br />
<br />
Talves on midagi jäädavat –<br />
<br />
ta millalgi alati tuleb,<br />
<br />
ja haarab meid kõiki endasse<br />
<br />
ja väheks ma suure suu suleb.<br />
<br />
Talvel võib kõigesse peituda –<br />
<br />
lumme ja toaseinte vahele.<br />
<br />
Mõnikord lund vaat ei tulegi,<br />
<br />
kuid talv ei jää iialgi vahele.<br />
<br />
Elina Allas
Esimene tuisk<br />
<br />
<br />
Esimene tuisk täna tormab väljas,<br />
lumi katab mulla väiksed suud.<br />
Eestimaa ei ole enam paljas,<br />
ongi aeg, sest käes on talvekuu.<br />
<br />
Lumi tuiskab, kõnnin kodu suunas,<br />
ees ja taga – kõikjal tuul ja lumi.<br />
Kodus rüüpan kruusist kohvi kuuma,<br />
põskedel on lumest roosa jume.<br />
<br />
Lumevalge korvab veidi valgust.<br />
Teedel juba sahad sõidavad.<br />
Külmas toas pean täna talve algust.<br />
Leidub paljusid, kes lumest võidavad.<br />
<br />
Autor teadmata
Ants Mändmets
pre više od jednog meseca
Käime tööl,<br />
et teenida raha.<br />
Rügame 24/7 nii, et vähe<br />
aga ikkagi saame ülemuselt pähe.<br />
Iga päevaga vajume sügavamale<br />
ja sügavamale tööellu.<br />
Lõpuks leiame end töölt,<br />
mis sest, et koduelu on rohkem väärt.<br />
Tähelepanemata mattume töö alla,<br />
sest vajame elamiseks raha.<br />
Raha mis ei muuda<br />
meid õnnelikumaks vaid<br />
kõigest katab meie kulud<br />
ja ei midagi muud.<br />
Raha mis muudab meid uhkeks<br />
kui seda teistest rohkem omada. <br />
<br />
Neleh
Helesarap
pre više od jednog meseca
Tänan hea hinde eest!<br />
Mõnusat novembrit!
Ants Mändmets
pre više od jednog meseca
Öö süütab kastanil küünlad<br />
õhk laulab väljamõeldud keeles<br />
<br />
avatud aknast tuleb õnnepuhanguna teadmine<br />
et ses öös on ühekorraga<br />
puhkend õide<br />
me mõlema silmade iirised<br />
<br />
ma mõtlen sinustki vist<br />
väljamõeldud keeles<br />
sest kõik tiheneb mu ümber<br />
ja saab üheks sõnaks<br />
mida ma ei tunne<br />
ega suuda välja öelda<br />
<br />
Kastanil küünlad<br />
Veronika Kivisilla
joensuu
pre više od jednog meseca
Yeeaaahhhh...rannal
joensuu
pre više od jednog meseca
Yeeaaahhhh...rannal
Ants Mändmets
pre više od jednog meseca
Leelo Tungal - Juuni<br />
Kui kollane võilill on päike-<br />
soe lillelõhn juures on tal.<br />
Sa endale tundud nii väike<br />
nii puude kui päikese all.<br />
<br />
Suur heinakõrs sulle on suuni,<br />
kuid putuka jaoks on ta puu. . .<br />
On heinakuu, jaanikuu, juuni-<br />
kuum maasikamaitsemiskuu!
Igas hinges on igatsus,<br />
igas elus on indu;<br />
küllap igaüks igatseb<br />
püüda püüdmatut lindu.<br />
<br />
Igal omad on püünised,<br />
lingud ja püügivõtted;<br />
ühtedel teravad küünised,<br />
teistel mesised mõtted.<br />
<br />
Igaüks igatseb midagi,<br />
kedagi otsib ja ootab;<br />
loeb kirjutamata ridagi,<br />
loodab, kui polegi loota.<br />
<br />
Inimloomus on selline-<br />
soovmõtted on elu seadus…<br />
Olgu unistus ükskõik milline,<br />
pääasi, et seal oleks headus.<br />
<br />
Virve Osila
Slike mogu da komentarišu samo registrovani korisnici
palju õnne sulle
Tänan
Aitäh! Ilusat kevadet!
Lume lõhna on kõik kohad täis<br />
kui sa tuled<br />
lume külma niisket lõhna<br />
Nii lõhnab talveilm<br />
pehme lumine ja vaikne<br />
Lumetiined pilved heidavad varju kuule<br />
kui sa tuled<br />
Kuu ei vasta varjudele<br />
omapoolse varjuga<br />
Kuu haagib su kuuekäise külge<br />
oma helkivad killud<br />
Nad ei pudene maha<br />
vaid jäävad sinna<br />
et taas särada<br />
kui kuu aeg on käes<br />
<br />
Krista Ojasaar<br />
Sa tuled
Jah, talv...
Kui mu ukse taga peatud,<br />
võiksid seda praotada.<br />
Küllap näeksid - juba kaua<br />
tahan rõõmu jaotada.<br />
Tead ju küll,<br />
ainult sulle, ainult täna<br />
oskan südant paotada.<br />
<br />
Kas sa tead, et juba ammu<br />
pole sa siin kambris käind?<br />
Akna taga mitmeid kordi<br />
raagus puu on lehte läind<br />
Aga näib:<br />
nagu sina, nii ka kevad<br />
polegi siit ära käind.<br />
<br />
Kui päev läheb teele,<br />
öö tuleb alla,<br />
täidab me toad ja jälle on,<br />
ja jälle on silmad kinni ja valla.<br />
Vaikus on käes, on käes, me käes.<br />
<br />
Mis päev tuleb eile,<br />
kus oli homme,<br />
kadunud lõpp ja algused.<br />
Kui hommik on käes, et lahku meid viia,<br />
pole meid siin, pol siin, pole siin.<br />
<br />
Kui mu ukse taga peatud,<br />
julge seda paotada.<br />
Kõik mu üksi oldud päevad<br />
võin su ette laotada.<br />
Tead ju ka,<br />
milleks kõike, milleks kohe<br />
leida ja siis kaotada.<br />
Kui päev läheb teele<br />
Jaan Tätte
Ilusad mõtted, eriti viisistatult...
Talves on midagi tõelist<br />
<br />
<br />
Talves on midagi tõelist –<br />
<br />
teadsid juba me vanaisad.<br />
<br />
Pimedust, külma ja raskusi<br />
<br />
trotsisid nemadki visalt.<br />
<br />
Talves on midagi jäädavat –<br />
<br />
ta millalgi alati tuleb,<br />
<br />
ja haarab meid kõiki endasse<br />
<br />
ja väheks ma suure suu suleb.<br />
<br />
Talvel võib kõigesse peituda –<br />
<br />
lumme ja toaseinte vahele.<br />
<br />
Mõnikord lund vaat ei tulegi,<br />
<br />
kuid talv ei jää iialgi vahele.<br />
<br />
Elina Allas
Tõesti imetlusväärne on selline luule varasalv.
Esimene tuisk<br />
<br />
<br />
Esimene tuisk täna tormab väljas,<br />
lumi katab mulla väiksed suud.<br />
Eestimaa ei ole enam paljas,<br />
ongi aeg, sest käes on talvekuu.<br />
<br />
Lumi tuiskab, kõnnin kodu suunas,<br />
ees ja taga – kõikjal tuul ja lumi.<br />
Kodus rüüpan kruusist kohvi kuuma,<br />
põskedel on lumest roosa jume.<br />
<br />
Lumevalge korvab veidi valgust.<br />
Teedel juba sahad sõidavad.<br />
Külmas toas pean täna talve algust.<br />
Leidub paljusid, kes lumest võidavad.<br />
<br />
Autor teadmata
Käime tööl,<br />
et teenida raha.<br />
Rügame 24/7 nii, et vähe<br />
aga ikkagi saame ülemuselt pähe.<br />
Iga päevaga vajume sügavamale<br />
ja sügavamale tööellu.<br />
Lõpuks leiame end töölt,<br />
mis sest, et koduelu on rohkem väärt.<br />
Tähelepanemata mattume töö alla,<br />
sest vajame elamiseks raha.<br />
Raha mis ei muuda<br />
meid õnnelikumaks vaid<br />
kõigest katab meie kulud<br />
ja ei midagi muud.<br />
Raha mis muudab meid uhkeks<br />
kui seda teistest rohkem omada. <br />
<br />
Neleh
Tänan hea hinde eest!<br />
Mõnusat novembrit!
Öö süütab kastanil küünlad<br />
õhk laulab väljamõeldud keeles<br />
<br />
avatud aknast tuleb õnnepuhanguna teadmine<br />
et ses öös on ühekorraga<br />
puhkend õide<br />
me mõlema silmade iirised<br />
<br />
ma mõtlen sinustki vist<br />
väljamõeldud keeles<br />
sest kõik tiheneb mu ümber<br />
ja saab üheks sõnaks<br />
mida ma ei tunne<br />
ega suuda välja öelda<br />
<br />
Kastanil küünlad<br />
Veronika Kivisilla
Yeeaaahhhh...rannal
Yeeaaahhhh...rannal
Leelo Tungal - Juuni<br />
Kui kollane võilill on päike-<br />
soe lillelõhn juures on tal.<br />
Sa endale tundud nii väike<br />
nii puude kui päikese all.<br />
<br />
Suur heinakõrs sulle on suuni,<br />
kuid putuka jaoks on ta puu. . .<br />
On heinakuu, jaanikuu, juuni-<br />
kuum maasikamaitsemiskuu!
Ilus luuletus.
Igas hinges on igatsus,<br />
igas elus on indu;<br />
küllap igaüks igatseb<br />
püüda püüdmatut lindu.<br />
<br />
Igal omad on püünised,<br />
lingud ja püügivõtted;<br />
ühtedel teravad küünised,<br />
teistel mesised mõtted.<br />
<br />
Igaüks igatseb midagi,<br />
kedagi otsib ja ootab;<br />
loeb kirjutamata ridagi,<br />
loodab, kui polegi loota.<br />
<br />
Inimloomus on selline-<br />
soovmõtted on elu seadus…<br />
Olgu unistus ükskõik milline,<br />
pääasi, et seal oleks headus.<br />
<br />
Virve Osila
Õiged värsid. Aitäh!
Yeesss...
Tere
Vaude kui ilus NAINE...
Tänan.