Kasemahl aitab lahustada neeru- ja sapikivisid. Kevadine ravikuur kosutab neidki, keda vaevavad podagravalu, reuma või tursed või kelle veri on nõrk. Kasemahlamähis leevendab nahalöövete ja ekseemi põhjustatud vaevusi.
Ravivõimega on ka kasepungad ja noored lehed — neil on tugev põletikuvastane ja taastav toime. Väidetavalt saab pungateega alandada ka kõrgenenud vererõhku. Kasest võib abi leida liigesepõletiku, bronhiidi, külmetuse, südame pekslemise, veenipõletiku, depressiooni, neuroosi korral.
Rahvaravimina on tuntud kasekäsngi. Mitmel rahval on kask püha puu. Siberis Burjaatias on šamaanid näiteks kasutanud seda pühitsustseremooniates.
Parim on kasemahl värskena, kuid on ka mõned läbiproovitud säilitusviisid:
Hapendatud kase- või vahtramahl
Mahla
kasutatakse joogiks eelkõige värskelt. Hapendamiseks lisada mahlale
suhkrut ja odra(nisu)jahu. 1 l mahla kohta tuleb võtta 1 sl suhkrut ja 1
sl jahu.
Kasemahlakali
1 l kasemahla kohta võtta 5 g presspärmi
Kasemahl
keeta kokku (et osa vedelikku aurustuks), jahutatada ja lisada pärm.
Lasta toas käärida. Kui mahl on nii-öelda maha käinud, villida see
pudelitesse, korkida ja hoida jahedas kohas. Kali on joomiskõlblik juba
mõne päeva pärast.
Kasemahlakali meega
1 l kasemahla kohta võtta 5 g pärmi ja 1 sl mett
Mahlale
lisada lahustatud pärm ja mesi. Valada pudelitesse. Igasse pudelisse
võib panna ka mõne rosina. Pudelid sulgeda ja hoida jahedas kohas.
Tarvitamiskõlblik on jook juba mõne päeva pärast.
Kui jook liialt kauaks keldrisse seisma jääb, võivad pudelid korke pealt lüües väga kõva pauku teha.
Nuk ka ende komente.
Lini komentin tuaj, filloni diskutimin!