Anna andeks,
et eksinud olen.
Anna andeks,
et armastan Sind.
Võib-olla veel kohtume elus,
siis kindlasti ei tunne Sa mind.
Anna andeks,
et kirja saatsin.
Anna andeks,
et tihti lootsin.
Lootsin kohata Sind oma eluteel.
Anna andeks,
kui vahel solvasin Sind,
kuigi süda tundis
Su pärast muret.
Luba,
et lahkudes suudleksin Sind põsele,
endal silmis pisar

Pëlqen! 4