Blog
Säästame sõnu, et laused ei vangistaks valet,
mõrule meelele argus ei tilgutaks mett.
Õrnale hingele ausus võib tunduda kare,
vaikus kui ammutab silmade siirusest tõtt.
Lõputult raagunud metsas ei mängita peitust,
lumevalguses reetlikud jälgede read …
Must valgel jäädvustab eneseleidmise heitlust –
veekristallidest pakane eemaldab vead.
Vaikitud sõnadest eraldan taevasse tähti,
paigutan mõtetes sõnutu tähendust muuks …
Pilvede vahelt sind päiksena säramas nähti,
valguse ootuses tühjusse klammerdun kuuks.
Kes nutavad surnute pärast,
seda viimast kinki neil andes,
pisaravoolus surnute laeva
elujõel edasi kandes?
Kes nutavad surnute pärast,
kui sõnad on saanud otsa,
kui alles on jäänud vaid vaikus,
kui enam nad meile ei vasta?
Kes nutavad surnute pärast
ja ometi lastes neid minna,
hing pääseks et lendama üles,
ära, kaugele, teise ilma?
Kes nutavad surnute pärast,
jäädes endas neid alati kandma,
kes nutavad surnute pärast,
neil' muud enam pole meil anda...
Meie nutame endi pärast
ja neile, kes läinud siit ilmast,
sest teame, et ealeski enam
ei kohtu me silmast silma.
Enam kui sõnad
Tahan puistata ma hingelt
kõik, mis sinna kogunend.
Tahan öelda hästi vingelt
sulle, kallis sõbrake.
Nüüd on meitel saanud malliks
vingutada viiulil,
justkui vaba vaim vaid salliks
tühjust hingeriiulil.
Niisiis taha jalga panna
proovid sõbramehelgi.
Kadedust sa taskus kannad
rusika sees meeleldi.
juba süüdati tänaval tuled tuleb vihmane udune öö hästi vaikselt sa möödunu suled keerad selja ja käega veel lööd loodan hommikul paremaid ande uues päevas on lootust on teid palju hetki mis ägavad kandes palju hetki mis naeruna meis aga nõnda see ometi pole et sa uuena hommikut näed eilsed viivud kui ahelad järel nõnda lähed ja seotud on käed iga lõpp võtab tüki me juurest võtab hingest ja südamest ka raske mõista et andmises suures ise ometi rikamaks saad
Issand vot see on kui mina joon mingi stripipiokkeri asja ma veel mäletan aga rohkem ei mäleta sittagi
Issand vot see on kui mina joon mingi stripipiokkeri asja ma veel mäletan aga rohkem ei mäleta sittagi
Mul on trenn kergejõsustik sport vaja õppima väga palju mõttes ei vaja
Millegi pärast naised otsivad rikkaid ja autodega mehi kel on rahakod ja auto olemas , kas see on nii tähtis minu arust peaks südame järgi ja ise loomu järgi peaks olema .Sisemine ilu on kõige tähtsam sobivus kas oled inetu või kena mis vahet seal on paksvõi peenike, ma arvan ikka mõned on minuga nõus.
Toast on kosta tuttav sahin-see ju meie leivaahi. Tegutsema kutsub meid,et laual oleks pehme leib.