...Lautades olid nüüd loomade jootmiseks veekünad,hiljem tulid
ka joogiautomaadid.Samuti paigaldati uutesse lautadesse
rippraudteed,nnde vagonettidega veeti nüüd loomadele sööt ette ja
sõnni välja.Seda kogunes aja jooksul nii palju,et lauda teiset
otsast enam välja ei pääsenud.Jäidki meist need sõnnikumäed sinna
kõrguma,ei osatud sellega midagi teha.Kohalikel venelastel olid ka
loomad,põhiliset lehmad,sead ja kanad.Eestlastel algaastail mingeid
loomi ei olnud,hiljem mõned muretsesid lehmad,paljud pidasid sigu
ja kanu.Oli meie perelgi kodumaale sõites kaasa võtts kahe sea
soolatud liha.Küülakarja karjatati järjakorras või kes ei saanud
ise iminna,see palkas karjase.Üks väga valus töö oki luudade
tegemine.Seda tegid tavaliselt vana ininimesd,keda muudel töödel
kasutada ei saanud.Luudasi oli palju vaja ja materjaliks ei olknud
muud võtta kui karagatniku põõsad.Need okaspõõsdad olid tõelised
põgu sgitised.Nende pikad teravad okkad tungisid läbi paksu tugeva
riide.Inimeste käed olid alatasa torkehaavu täis.Tõeline piin!Ei
saa jätta mainimatat üht uudimaad aegst ''hullust''.See oli
põllukultuuride ruutpsesiti külvamimine ja istutamine.Enne
seda külvati põllukultuuid reakülvimasinga ja köögiviljad istutati
käsitsi.Kartul pandi käsitsi ka suurtel põldudel.Tavaiselt nägi
kartulipanek välja nii:töötati paars,üks inimene läks ees ja kaevas
labidaga auke,teine tuli karulaämbriga ja viskas igasse auku
kartuli.Seejuures hoiti ühtset rütmi nii,et iga järgneva augu muld
tuli vasata eelnevasse auku,kus katul juba sees.Hiljem mõned
nupukad eesti mehed kohandasid kartulipanekuks vana,peale seati
seemnekatli kastid ja istmed inimeste jaoks.Suvel rohimine ja
muldamine käis käsitsi.Sügisel kaevati kartulipesad hanuga lahti ja
nopiti saak kokku.Seal oli levinud kohalik kartulisort
''kullurka'',oli väga hea ja suur kartul,väikseid mugulaid peaagu
ei olnud.''Ristpesiti''ajastuks toodi igasuguseid masinaid
maisi,päevalille,juurvilja,karuli ja muu ruutpesiti külviks,isegi
kapsaistutusmasinad.Kevadtöödea aegu kõrgusid põldude ääres
markeerimistaadi rullide hunnikud ja tõeline traatvõrkude
rägastik.See hullus kestis 3-4 aastat,siis loobuti sellest tülikast
süsteemist.Masina seati ümber tavaliseks reakülvimasinaks,osa
läksid vanarauaks,osa jäid steppi roostetama nagu
traadivirnadki.Inimesed elasid sohvoosile kuulavates
majades.Paljude kohta oli ''maja'' nimi liialdus,kuid eluase
ta siisik oli.Põhiliseli oli kolme liiki elamuid:palkmajad,savist
majad ja hütid.Oli veel ka muldonne ja mäe sise uuristatud
koopaid,kuid need olid rohkem hädaelamud ja enamikus ajutise
kasutusega.Palkmajad veel pärit tsaariajast,nad old kõige suuremad
ja soojapidavamad.Savimajad olid laotud kuivatatud savitellistest
ehk plönnidest,seest ning väljast krohvitud ja lubjaga
valgendatud.Hütid olid valmistatud kõige lihtsamalt.Maasse oli
taotud paar rida inimese kõrguseid vaiasid vastavalt maja
suurusle.Vaiad põimiti thedalt paju,toominga,või karagandiku
okstega tihedaks taraks,vahed täideti saviga,mõlemalt poolt
krohviti ja valgendati.Katus tehti analoogiliselt,kas ühele või
kahele poole kallakuga ning lisaks kaeti peal murumätastega.Sarnane
katus tehti ka väksematele savimajadlele.Selliselt olid ehitatud ka
kõik lambalaudad ja suvefarmide hütid-elamud.Suuremad savimajad ja
palkmajad olid viilkatusega ja kaetud laudadega.Kuna kliima oli
kuiv ja sademeid vihma näol esines vähe,pidas selline katus vastu
küll.Hooajatöödel põllubbrigaadides elati vagunelamu tüüpi
onnides,mida veeti traktoritega ühest kohast teise.Kui oli
ruumikitsikus,siis valmistati koha peal õlgedest või heinasi
onnid.Inimesi,kel olid kodus väikesed lapsed või loomad veeti igal
õhtul ja hommikul külasse.Toitlustamine hooajstööde ja brigaadides
toimus ühiskatla põhimõttel.Tasu toidu eest arvestati palgast
maha.Vett brigaadidesse veeti hobu-või härjarakendiga
miitmesajaliiristes puust vaatides.Vene külad kujutasid
endast kahte pikka rida maju mõlemal pool küla tänavat.
Henüz hiç yorum yapılmamış.
Yorumunu bırak, tartışmaya başla!