1941.AASTA KÜÜDITAMINE EESTIS
66, Põlva, Estonya

3.9.Nemad ei alistunud:Pärast sõda jätkus relvastatud vastupanu,Kirjeldan siin mõningaid ,mis leidsid aset Eestis aastail 1945-1948.Nende näidete varal toon sagrli esile Nõukogude hävituspatalkonide jõhkra suhtumise eestlasastesse,kes sõanasid jätkata võitlust kodumaa vabaduse eest.See vastupanu avaldus eriti yugevalt 1945-1948,kui koju pöördunud sõdurid koos kohaliku elanikkonnaga sageli lootusetut,kuid vaprat võtlust okupantide vastu.

Lahing Hindriku talus:Metsavendade üks kangelaslikimaid lahinguid toimus 1.aprillil 1946 Sõmetpalu valla Haamaste külas Hindriku talus.Hindriku talu omani oli Eesti sõjaväe kapten Eerich Määrits ning seepärast seda lahingut sageli nimetatud ka Määritasa talu lahngukus.Kapten Erch Määrits võitles 1944.aastal Saksa poolel venalate vastu ja taganes koos sakslastega Läände.1946.aastal elasid Hindrku talus kapte Määritsa naine Maria Määrits,tema ema Liina Sillamaa ning nenede sugulased,õde ja vend Erna ja Osvald Tatrikud.Osvald Tatrik oli metsavend,seetõttu viibisid Hindriku talus sageli ka teised ümbruskonna matsavennad.Metsavendade rünnak Osula asulale 13.mätsll 1946 pan okupatsiooni võimud kihama.Varem polnud Eestis sarnast juhust olnud,et metsavennad hoiavad valla kesust tervelt päev aega oma valudses.See sündmus kajas Mokvani,rünnakut arutas EKP Keskkomitee oma bürool 28.märtsll 1946 ning seal Võrumaa NKGB ja NKVD maakonnaosakondadlt otstavat tegutemist ning maakonnas banditismile kahe kuu joosul lõpu tegemist.Vastasel juhul ähvadatati maha võtta nende osakondade ülemad.Julguoleuorganid asusid üälima aktiivsusega tegutsema.Sõmerpalu vallas arreteeriti hulgaliselt ininimesi,keda kahtlustati sidametes metsavendadega.Ühelt arreteeritult saadi andmeid,et muist Osula rünnakust osavõtjaid varjab end Hindriku talus.Ilmselt õnnestus julgeolekuorganitel matsavedade ridadesse sokutada oma agent.Ööl vastu 1.aprill 1946 alustas NKVD sisevägede 138.vahipolgu sõjaväeline operativgrupp koos kohalike hävituspataljonlatega operatsiooni Hindrku talus asuvate metsavendade vastu.Operatsiooni juhtis NKVD Bandtismu Vastu Võitlemise Osakonna ( BVVO) vanem operatiivvolinik vanen leitnant Osokin.Juba 31.märtsi õhtul oli Sulbi ümbruses märgayud sõjaväelaste liikumist.Hävituspatalonlaste juhina opratsioonis osalenud tolleaegse Sõmerpalu valla partorg V:Valuski ütluse järgi võttis sellest osa 120 sõjaväelast ja 15 hävituspataljonlast.Ümbuskonna elanike jutu järgi toodi aga lahngu käigus kogu aeg sõjaväelasi juuude ning lõpuks oli neid tunuvalt rohkem kui lahingu alguses,mõnede arvates ligi 300 meest.Hindriku talus viibis sel aja kümmekond metsaveda,nende hulgas ka Osulae tehtud rünnaku juhd Avo Pruus ja Karl Heerik.1.aprilli varahommiul kell kuus lähenes NKVD sisevägede operatiivgrupp vaikselt Hindriku talule ja piiras selle sisse.Seejärel ürtas sisevägede rünnakrühm elumajja tungida,kuid metsavennad lõid nad tagasi.Nende järel jooksid majast välja kuus metasvenda ja Erna Tatrik,kes üritasid piiramisrõngast metsa poole välja murda.Läbimurret ütati teha mööda talus kagu poole jäävat madalamat ala,mis tollal oli kaetud hõreda võsaga.Läbi murda aga ei õnnestunud.Kaks metsavenda langes,teised tõmbusid majja tagasi.Erna Tatrik sattus piirjate kätte.Metsavenna avasid elumajast piirajte pihta kuulipilduja-ja automaadi tule.Üks sõjaväelastest sai surma ja yeine surmavalt haavata.Seeärel tõmbusid sõjaväelased Hidriku talusust kaugemale ja asusid positsioonidele naabertalude kivist hoonte ja metas varju.Selalt avati Hindiu talule äge tuli-tulistati kahest raskekuulipildujast seitsmest kergekuulipildujast ja teistest relvadest,kuid metsavennad ei alistunud.Lahingu käigus põletati maha kõik talu kõrvalhooned peale ühe.Pärast 7-tundi kestnud tulevahetust õnneastus NKVD-lastel leekkuulidedagea põlema panna ka talu elumaja,kus metsavennad end varjasid.Siis tegid NKVD-lased metsavendadele ettepneku alla anda.Metsavennad palusid tulevahetuses 45 minutit vaheaega,et oleks võimalik omavahel nõu pidada ja siis vastus anda.Tuistamine lõpetati mõlamalt poolt.Pärast vaheaega teatasid metsavennad:''Elusalt alla ei anna,vaid  kaitseme ennast nii kaua kuni põleva maja lagi ja karus meile peale kukuvad''Parlementäärna tegutses vaenupoolte vahel kogu läbirääkiste aja Erna Tatrik.Viimase käigu ajal jäi ta langenuna vaenupoolte vahelisele alale lamama.Kes ta maha lasi pole teada.NKVD doukumentides väidetakse,mudugi,et seda tegid metsavennad,kuid arvestades M.Kitse ,,Haanjamaa monumentides''kirjedatut,võisid seda taha siiki hävituspataljonlased.Metsavennad ripputasid põleva maja aknast välja sinimustvalge lipu ning jätkasid selle all vastupanu,kuini maja kokku varises ja nad enda alla mattis.Nad võitlesid lõpuni ega alistunud,vaid läkisd uhkelt sõdurisurma.Koos metsavendedga hukkusid ka majaperenaine Maria Määrits ja tema ema Liina Sillamaa.Mahapõlenud maja ahjulõõri peidetud pudelst leiti metavendade läkitus Eesti rahvale.''Eesti rahvas!Täna,1.aprillil 1946 võitesime,meie Eesti partisanid,tiblade ja Eesti rahva äraandjate vastu. Avaldasime kuuekest vastupnu vaatamata suuele ülekaalule umbes kaheks tundi.Niisiis,Eest rahvas ,võidege visalt eestlaste vabaduse ja isesisvuse eest!Vapper sõdur Svejk.Elagu vaba Eesti ja Eesti rahvas!Tervtus kõigile kaaslastele,väikesele õekesle,isale ja emale ja veel kord väikesele H-le.Tervtab Avo Bruus''.

2 views
 
Yorumlar

Henüz hiç yorum yapılmamış.
Yorumunu bırak, tartışmaya başla!

Blog
Bloglar 5 dakikada bir güncelleniyor