Blogi
Ühel õhtul kutsus poeg ema restorani õhtusöögile.
Ema oli juba vana ja nõrk ning ajas seetõttu söömise ajal toitu endale kleidi peale.
Mõned restorani külastajad vaatasid neid rahulolematult, kuid poeg säilitas rahu ja hoolitses ema eest.
Olles söögi lõpetanud, juhatas poeg ema tualetini, pühkis tema riietelt toidupudemed,
kammis tema juukseid ja kohendas prille.
Kogu restoran vaatas neid vaikides.
Poeg maksis arve ja nad hakkasid restoranist lahkuma.
Sel hetkel tõusis üks vanem härra ja küsis noorelt mehelt:
“Kas teile ei tundu, et te jätsite midagi maha?”
“Ei, lugupeetud härra, ei jätnud midagi,” vastas mees.
Aga külastaja vaidles vastu: “Kuidas nii?! Te jätsite maha õppetunni igale pojale
ja lootuse igale emale!”
Restoran oli ikka…
Kallis,miks oled nii kaugel,
su sülle tahaks panna ma pea.
Istun aknal,pisarad laugel,
millal tuled?Seda ei tea.
Olen ihast ja ootusest tulvil,
mil näha sind jälle ma saan.
Nagu laev,mis tormi sees ulbib
kui kadunud on kodusaar.
Palun tule nüüd ruttu mu armas,
oodates-elu on tühi ja kõle.
Vaatan küünalt,mis laua peal vilgub
ja vaevu-vaevu veel põleb.
Olen hullumas lootusest,valust,
mis südamel haiget mul teeb.
Tahad ära mind saada vaid jalust,
et jätkata teisega teed.
Lõpeta nurisemine ja ise enda haletsemine!!!
Tere kallis sobrad,sugulased ja tuttavad mis teete jagage oma rate.ee kasutajaid mulle ka...
NAISEGA ON NAGU AUTOGA - PEAB OLEMA AINULT ÜKS OMANIK....