Blogs


aleks30
66, Põlva, Estonia

Johannes Treimanile 'Mõisteti mõisteti Põhja-Balti Laevatiku Sõjatribunaki otsusega ( 29.06.1946) Vene NFSV  Krk (Vene Nõukogude Födertiivse Sotsialistliku Vabariigi krimiaalkoodeks) parakrahv 58-1 ''a'' ja parakrahv 58-11 jargi 10 aastat vabadusekaotust ning 5 aastat koos õiguste ja vara  konfiskeerimisega.Ta saadeti vangilaagrusse Vorkutasse.Johannest süüdistatii selles,et ta hoidis eemale Nõukgude sõjaväet,peites end metsa.


aleks30
66, Põlva, Estonia

LAINE TREIMANI PEREKONNA MÄLESTUSED:Käesoleva loo peategalne on loo autosri vanaema Laine Treimani pere,kes on üle elanud 1940.aastatate teiisel poolel nii küüditamise Sibirisse ,kui aastaid hiljem sealt ka tagasi tuleku.Perekonnanimi TREIMAN on käeolevas uurimistöös kifjutatud ühe n-iga,sest Laine perekonnanimi kõikides ametlikes dokumentides on kirjutatud ühe n-iga.Mitetes arhiivi dokuentides on tema perekonnaliikmete nimi kirjutatud aga kahe n-iga.Üks n nime lõpust kadus Siberipäevil.Käesoleva loo autori vanavaemad Johannes ( 1915-1988) ja Ella ( 1920)vTreimani abielu laulatii tudulinna kirukus 26.märtsil 1940.Pere elas Lemmaku külas.Treimani peresse sündis 1942.aastal 1.juulil  poeg Aene jning 1944.aastal 5.septembril tütar Maire.Kolmanda lapse,Malle sündi 1947.a.6. jaanuariril tema isal Johhannesel näha ei õnnestunud,kuna ta arreteeriti.


tatuli
42, Tbilisi, Georgia

ზოგჯერ მგონია, ვთქვი ყველაფერი... ავად თუ კარგად, შავად თუ თეთრად.

ვამბობდი სევდით, ბოღმის გარეშე, ხანდახან სადად, ხანდახან მკვეთრად.

ვიარე მზესთან, წვიმასთან, ქართან და მაინც მუდამ ვიყავი კენტად.


ზოგჯერ მგონია, ვთქვი ყველაფერი. სანთლითაც ვეღარ ვიპოვნი სიტყვას.

ვთქვი - სიყვარულზე, ოჯახზე, ქარზე... მათზეც, ვინც უფრო ნაკლებად მიყვარს.

ვილაპარაკე საკუთარ თავზეც... სული სივრცეში აფრად გავკიდე.

გული ტკივილით ავაბურბურე და ჩემს გზა-სავალს ცეცხლად წავკიდე.

მზითვად გამომყვა ნიჭი - თვითგვემის. სულ სინანული მახლავს აკვნითვე...

სულ ჟრუანტელად ამოთავთავდა, დღემდე ლექსებად რაც კი გავრითმე.

ზოგჯერ არ ვიცი, გავიქცე საით. სად დავემალო ქირქილს - ბრიყვების.

ვერ დავუზავდი ორპირ კაცუნებს, დროს მეამბოხე ქალად მივყვები.

მრავლდება საქმე და საწუხარი, ვით ნაწვიმარზე ტყეში ნიყვები

და დროის მრუმე, ყურყუმ მორევში ლიფსიტებივით ხტიან სიტყვები.

ერე დაღლილი, დიდი ხმაურით, ვეძებ დუმილის მშობლიურ კალთას.

თვალდახუჭული უმწეოდ ვუსმენ, ხმა - სინდისისა გულს როგორ ბალთავს...

დრო უკეთ იტყვის საკუთარ სათქმელს... დრო გამოაჩენს ცრუსა და მართალს.

დრო გამომირჩევს ქვიშისგან ოქროს, როს ბოლოწამის მეტყვის სამძიმარს.

როს ჩემს სიცოცხლეს , როგორც ხის კარჭაპს, მარადისობის ნისლში ჩაძირავს.

დღეს სახეები, ჭრელი ნიღბებით, ებლანდებიან ცისკენ სამზირალს...

ხვალ ამ ნიღბებსაც ჟამთაღმწერელი „იყო და არას...“ ვარცლში აზილავს.

მარადისობის ნისლში გაქრება ტალღა - ვნებების, ეჭვის და ბრძოლის.

აედევნება ღრუბლის ბალდახინს სკიპტრა და ტახტი - ჯიუტი ცოლის.

თეთრად ნათევარ ღამეთა წყება... „მწუხარე გრძნობა, ცივი სისოვლის...“

ზოგჯერ მგონია, ვერაფერს ვიტყვი... რომ ყველაფერი ვთქვი,რაც მინდოდა.

ჩემი ბავშვობა და სიყმაწვილე შიშის ლანდებით უამინდობდა.

ალბათ ამიტომ სევდამ იტვირთა ცხოვრების გზაზე ჩემი გიდობა.

ისე ვბერდები, ვერ დავამყარე ჭირვეულ ბედთან ჯერაც მშვიდობა...

მოვდივარ, მახინჯ შლეიფად მომდევს სულდამცრობილთა ავი ფლიდობა.

 ისე ვბერდები, ვერ გავამრავლე საკუთარ ბაღში დაფნა და ვარდი.

ვერ აგიხსენი, ვერ მიგახვედრე,…


aleks30
66, Põlva, Estonia

Richard Majaku nooruaeg:Tulevane revolusonäär nägi ilmavalgust  25..augustil (ukj)1898.Tema isa oli mõisa kärnipoisist  end Jõhvi hobuse jaama postipoisiks.ja seejärel iseseisvaks voorieheks üles töötanud.Ema hoolitses nelja lapse ja majapidaise eest.Elati Jõhvi alevis pereisa ehitatud väikeses puumajas.1897.aasta rahvaloenduse järgi elas alevis 1300 elamikku,neist 1200 eestlast,,50 slaavlast,30 juuti ning 20 sakslast.Richaed Majaku hatidusteed märgitseb Jõhvi miniteeriumkool,kus õppetöö toimus vene keeles.Ta lõpetas viienda klassi 1912.aastal nng sai koolist kaasa tugeva huvi eesti ja vene kirjanduse vastu.1975.aastal ilmunud mälestustes kirjutas Majak tunnustavalt köster Relljanist,kes õpetas ministeeriumikoolis soovijatele saksa keelt.,Õhtuti kaks korda nädalas''.Minu õppeag kestis 3-aastat.Hilem olen veel 6 aastat seda keelt õppnud palju kvalifiseeritumate õppejõudude  juhendamise,kelle hulgas oli isegi üks akadeemik.Köster Reinjalilt saadud keelepagagas on aga säilimud  mtu korda paremini kui kõik hiljem omandatu.'


aleks30
66, Põlva, Estonia

3.4.1941.aasta küüditamime:Esimene  küüditamiste laine yabas Eestimaad 1941.aasta suve.Lugege kirjeldust,milliste süstemaatiliste jõuvõtetedga Eesti rahva üüditamine oli korraldatud.Järgmise suurema inimkaotuste katekooria moodustavad 1941.aasta juuniüüditamise ohvrd.Nende arvu kohta on avaldatyd erinevat teavet.EERB koostatudd juuniüüditatute nime ja irjas on andmed 10 861 isiku kohta.Küüditamne korraldati üheaegselt kogu alal,mille NSV oii Molotov-Ribbentropi  pakti põhjal ,hõmas Nõulogude poole andmeil  143 416 isikut.Eestist viidi ajavhemikul 10-17 juuni 1941 Venemaale laagrisse või sundasumisele vähmalt 9267 iskut,kellest tagasi tuli 4264 .Seega kaotasid elu umbes pooled äraviidud.Reaktsioonina Nõukogude oukupatsioonipoliitkale ja Saksa vägedede okupatsioonle  puhkes suvesõda.Minu isa osales koos teistega vastupanuliikumises osalejaid nimetaiti metsavendadeks.Need rühmitused olid sageli halvasti varustatud,kuid ojenteerusid hästi,kus nad tegutsesid.


aleks30
66, Põlva, Estonia

umsiedlung'i käigus ( oktoober 1939-mai 1940) lahukus neist 12 660.Kuid soovitustests hooli,ata otsustasid paljud saksa perekonnad Eestisse jääda.Kuna 1941.aastaks oli Baltikumi märkmisväärne hulk sakslasi korraldati järelümberasumine  ( Nahumsiedlung ),millega lahkus veel umbes 70 000 inimest.Kokku võis ümberasujaid olla unbes 20 000.                                                 ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------  3.3.Küüditamised esimese Nõukogude okupatsiooni ajal:Minu infotmaatorite sõnutsi aimasid paljud Eestis juba 1940.aastal,et on oodata sõda Nõukogide Liida ja Sakamaa vahel,kuid nad e osanud ette näha suurte rahvamasside küüditamist.Kirjedan siinkuidas Nõukgude Liit kavadas nende eestlaste ümbeasumist,kes võisid algavale okupatsioonile mingil moel vastupanu avaldada.Olen abks kasutanud eestlaste ''Vakget raamatu'',mis analüüsib detailselt kaotusi inieludes ja materiaastes väärtustes Saksa natsliku ja Nõukogude kommunistliku okupatsiooni ajal.Pärast Eesti Vabariigi taasvõidetud iseseisvust 1990.aastal oli valitsuse tähtis ülesanne välja selgitaada küüditamisest põhjustatus kaotused.Venemaa valtsusel oli niisiis enne Nõukogude okupatsiooni algust kavas eestlasi ümber asustada ja arreteerda.Eesti kodanike vahistamsed algasid juba okupatsiooni esimestel päevadel juunis 1940,seega enne Eesti formaalset NSV Liiduga ühendamist.Juuni viimasel nädalal arreteeriti 28,juulis 121 inimest ja edaspidi arreteeritute arv aina asvas.28.novembril 1940 viseeris NSV Liidu siseasjade rahvakomissar korralduse nr.288,mile kohaselt tuli Eesti NSV (nagu ka Ukraina,Valgevene,Moldaavia,Karjsla,Läti ja Leedu) siseasjade Rahvaomissariaadis sisse seada kartoteek nn kontrrevolusionilse ja nõukogudevaenuliku elemedi kohta.Nõukogude võimu eesmärk oli neutraliseeda rühmad,kes  võisid vastupanu osutada või uue režiimi kehtestaist Eestis takistada.Algul hõlmas nõukodevaeuliku elemendi mõistr üksnes Eesti Vabaiigi ladvikut,näiteks valitusliikeid,kohtu-,prokuratuuri ja hakdusasustes ja muja administratiivsüsteeis tõõtanud inimesi,parteide liikmeid,poltseinike ja ohvitsere,kuid aastatega hakkas see isikute ring üha laienema.Nõukogude korra vaenlaste avastamiseks tuli süstemaatisliselt…


sekirata cekupama
69, Pleven, Bulgaria

image


Здравейте!

Трето осмомартенско!

Това съм аз, хайде, злорадствайте!
Нали имате тук освен "творци"
и факири, магьосници...
магии, терор, клюки, далавери...
То не че сред чалгарите ги няма всякакви,
но са поне по открити.
Тук съм с брат си, 
но не се казва Петърчо 
и не сме копелета, 
както ни наричаш, факире!
Съжалявам, но няма как да пропиша стихове
и то да ви харесват за лично ползване,
имам мой текст на една от моите песни,
но всичко е минало!
Но секирата едва ли съжалява,
че не пуска вече стихчетата си,
които така Ви бяха удобни! Някои от тях.
Затова все пак тук Ви качвам и една нейна снимка,
да не Ви е домъчняло за нея случайно.

Eй,цяло чудо е да ми се размине без редакция! Голям зор да кача тук няколко нещица.
Защо е тази омраза,тази неприязън, толкова ли има на какво да ми се завижда?

https://www.youtube.com/watch?v=meJ1E6UmvQQ 

Плевен Трети март 2019

може и да го повторя, потретя щом трябва и не го виждам изписано

image



 https://www.youtube.com/watch?v=meJ1E6UmvQQ

 Pleven Treti mart 2019

image





image
image


image


image
image




aleks30
66, Põlva, Estonia

3.Ajaloolilsed seosed                                                                                                    3.1.Aeg :Et õpikute ja mni informaatorite ütlusi oleks võimalik hinnata ja uurida,annan siin selgitava ülevaate Teise maailmasõja aja Eestis toimunust.Teen seda seetõttu,et need faktid on paljudele lugejatele Rootsis ja teistes Põhjamaades sageli vähem tuttsvad,kui Baltikumis.Küüdtamine oli osa Eesti kaootilisest ajaloost aatatel 1940-1945.Siin o esitstid lai ülevaade  alates aastast 1939,kui sõlmiti pakt Saksamaa ja Nõukogude Lidu vahe,kuni viimase 1953.aastal korraldatatud küüditamiseni..3.2.Eesti 1940.- 1953.a.okupatsiooni ajal:Vaba Eesti riik oli oma lühikese isesvus aja jooksul 1939..aastaks jõudnud oma naabitega teeve rea rahulepinguid ning kuulus ühtlasi Rahvateliitu.nüüdisaegsele ÜRO-le eelnenenud ühendusse.Teise maailmasõja eelsetel aastatel õnnestus Eesti valitsusel kõrvele tõrjuda vägivallaideooogiate ähvadused,mis olid tollal tavaliised.President Konstntin Päts oli paremäämulike vapside liikumise põlvli surunud ja enne seda lämmatada kommunistliku mässu.Eestis oli toimiv demokraatla,see oli vabade valimiste riik.Võim Eestis arenes vahetullt enne sõda autortaareses suunas.Järgnenud okupatioonid võtsid riigilt iseseivuse rohkek kui poleks sajandiks.See oli katsumuste aeg,mis võinuks rahvuse viie hävingule.Kogu selle peioodi kestel ( 1940-1991) hukkus umbkaudu 90 000 Eesti kodanikku ja riigist põgenes sel ajavahemkul umbes niisama palju.Teise maailmasõja ja selle tagajärjel üle elatud repressioonide ajal bähenes Eesti elanikkond 17,5% võrra.Lisaks hävitati peaaegu täielikult kõik vähemusrahvused Eestis   ( välja arvatud venelased) Eestlased ja lätlased on Euroopa ainsad omariiklusega rahvad,lelle arvukus on praegu väisem kui  20.sajandi alguses (…


pimedu11
48, Haapsalu, Estonia

sel laupäeval terminaator live ööklubis africa haapsalus.pilet 10 sulas


12.03.2019
pimedu11
48, Haapsalu, Estonia

sel reedel pubis africa sada ja seened.pilet 2


Blogs
Blogi tiek atjaunināti katras 5 minūtes