aleks30 blog

aleks30
66, Põlva, Estonija

  Õhtu tuleb õnnega ( kogub kokku,laseb puhkama),hommik hoolega (sunnib töösse,laotab laiali)

1) Õhtu tuleb õnne kaudu,videvik villa kaudu.

2) Hommikul huult,õhtul õnne.

3) Õhtul õntsam.

4) Õhtu toob õled tubasse,pime paneb puhkamaie.

  Poiste ja tüdrukte lakas magamise kalender

1) Jüripäeval antakse tüdrukutele ja sulastele passid kätte ja nad võivad minna lakka magama.

2) Maarjapäevast läheb Kihnu tüdruk lauta magama ja haug lähheb ojasse.


       Teenijate palkamine,ülesütlemine,lahkumine.'' Orjaksoleku''aeg

1)  Jüri seob,Mihkel päästab.

2) Jüi paneb tööle,Mihkel päästab tööst.[ Teenijate (suiliste) palkamise ja vabakslaskmise kohta,]

3) Kes seitse aastat teenib saab talu.

   


       Rikkuse seoseid tarkusega:riksast peetakse targaks,vaest rumalaks;kes tark,see rikas,kes veene,see rumal

1) Rikas alati tark vaene ikka rumal.

2) Vaesel ikka vaese aru.

3) Vaesel ikka vsese õnn.

4) Vaesus on rumaluse naaber.

5) Mida targem rahvas,seda rikkamad;mina rumalamad,seda vaesemad.

    Veesega taheta suhelda;rikkaga suheldakse meeldi.Vaesele ei anta head

1) Kes vaest varrule kutsub või puujalga pulma.

2) Kes kehva pulma kutsub.

3) Kes puujalga pulma,vaest varrulule või santi saia sõõma.

4) Kes pussnuga pulma palub.

5) Kes vaest vadeiks võtab,kassile kala küpseta ehk pussnuga pulma viib.

   Mitmesugust rikka ja vaese kohta

1) Vaene -see ajab vilet,rikas - see laseb laulu.

2) Ega vaene vaeva ei tunne.

3) Vsene elab kallimban kui rikas.

  TALUELU SOTSIAALSEID ASPEKTE.PERERAHVAS JA PALGALISED.KODAPOOLINE,SAUNIK,VABADIK

   Mitmesugust kohast ja talust:koha tätsus/vähetähtsus;talu jõukuse ja korrasoleku eeldusi (töötegu) ja tundemärke (loomad,kõlvikud,varud)

1) Raha mulla sisse panna on perem kui taskus hoida.

2) Ega koht meest pea,mees peab kohta pidama.

3) Mis nüüd viga mehel elada,kui koht hea.

3) Põgene halva koha eest,aga mitte halva saksa eest.

4) Ega koht ilma tööta seisa.

5) Tööd tühjas talus,hoolt hoonus. [= halvas,kehvas] elus.

6) Kui igaüks teeb oma tööd,siis on kõik asjad majas head.

7) Ilius hobune on mehe uhkus,

8) Põllust tuntakse meest.

      Suurem majapidamine - suurem pere.Kus tegijaid,seal sööjaid;pole sööjaid- pole ka tegijaid

  1) Suur pesa,suur pere.

2) Kus pole kodu kedagi,seal pole majas midagi.

3) Kus saajaid,seal sööjaid.

4) Mitu rehti setu kõhu.

   Mehine eelistatum,Suures peres inimkaotused tõenäolisemad,väikieses ohtlikumad

1)…


    Rikas ei usu vaest ( ega vaene rikast),rikas ükskõikne vaese hädade vastu.Rikas solidaarne rikkaga,vaene vaesega

1) Ega nuumsiga ei tea,mis õueseale vaeva teeb.

2) Kes vaese talupoja häda usub.

3) vaeste palest ei hoolita,heade õpetust ei võeta.

4) Rikas ei usu vaese häda ja vaene ei usu rikka häda.

5) Vaene tunneb vaese hada,uhke rikas pöörab palge kõrvale.

7) Rikkad on Aadamast saadik sugulased.

    Vaene maksab vähe rkka kõrval.Rikast austakse,arvetatakse;vaessest ei hoolita,vaesesle tehakse ülekohut

1) Ega mees midagi ei maksa,mehe raha maksab.

2) Kes rikas rahale,see kõrge aule.

3) Ega täis kõht tea,mis tühjal tarvis.

4) Vigane hobune,tühi rahakott ja vaene inimene - need ei ole kuskil väärt.

5) Mis tibu kaalub taalri vastu.

6) kust aed madal,seal käib igaüks üle.

7) Rikas sõidab tõllas,veane ripub võllas.

8) ''Tere''on viina norimine.



  



    


   Kuidas jõukusnõnda elamine.

1) Kel enam tagu käes,see võib paksema leeme keeta.

2) Kuidas linnu jõud,nõnda linnu pesa.

3) Suur lind-suu pesa.

    Rikas elab hästi ja rõõmsalt;vaene näeb häda ja vaeva

1) Rikas elab rõõmsalt,kui rahu rasva sees.

2) Rikas elab nõda kuidas tahab;vaene elab nõnda kuidas ta saab.

3) Rikkus rika oma,vaene peksu vaesust kallalt.

4) Veane mees peab silmist suhu laskma.[ s.t pisaraid neelama]

5) Mis silmist tuleb,see suhu läheb.[Raskse ja nutuiise elu kohta]

6) Vaelel rahval valu palju.

7) Vaene inimene elab viira-vaara.

     Rikas võib laiselda,magada;vaene peab tööd tegema

1) Rikal on hõlpus haige olla.

2) Paned kopka kopka pääle,suur varvas seina pääle.[Kui on raha,poe tarvis tööd teha]

       Rikkal hea söök,,sõõb,mis tahab,läheb paksuks  jne;vaesel kehv söök,xööb,mis tahab,jääb lahjaks

1) Vaese leib vee peal.

2) Ega vaesel toitu vallda ei ole.

3) Rikas sööb,mis süda kutsub,vaene sõõb,mis saada jõuab.

4) Rikas sööb siis,kui ta tahab;vaene sõõb siis,kui tal on.

5) Rikas sügab alati kõhtu,vaene pead.





            Vaesus pole patt ega häbi.Rikka ja vaese uhkusest.Mis rikkale,vaesele sobimau

1) Ega vaesus patt ei ole.

2) Raharikkus on hinge uhkus.

3) Vaesus ei tee häbi.

4) Küllus ajab uhkeks.

5) Saa küll rikkaks,ära saa uhkeks.

6) Kõige suurem patt on see,kui rikas valetab ja vaene abielu rikub.

7) Rahakott rikka süda.




8) Kes heaste määrib,see hästi sõidab.

9) Määritud ratas jookesb ikka libedasti.

10) Määrimata ratas karjub ikka.

     Raha aitab ja hukutab.Raha ja rikkus teeb teeb tigedaks.ja lahjaks.Hõlp elu ajab hukka

1) Suur raha pärib hinge.

2) Mees püüab raha,raha püüab hinge.

3) Rahakurat on kange.

4) Mida rikkam,seda tigedam.

     Rahalugemise juures pole vaja pealtvaatajaid

1) Kui raha loetakse,mine välja;kui tööd tehakse,siis tule llgi.

2) Rahalugejat ja puuragujat ei või vaadata.

3) Parem vaadata sõnnikutõstja,kui rahaleja silmi.

4) Raha lugemise juures ei ole kubjast vaja.

5) Rikast ajab ahnus,vaest tühi kõht.

6) Raha on rikka jumal.

7) Vaene magab nagu kott,rikka süda kulla küljes kinn.

8) Vaesel rahulik uni,rikas ei saa magada.

9) Raha ei anna rahu.

10) Raha sigitab vargaid.

      Rikkus ja vaesus toovad mõlemad tüli ja vaenu

1) Rammumees pektakse,rahamees tapetakse.

2) Kus suurem kogu,seal suurem kära.

3) Mida rohkem vara,seda suurem kära.

4) Varandus nälgib pahandust.

5) Rikkus maja riid,vaesus maja tüli.

6) Tühi toob tüli majasse.

7) Tühi toob tüli talusse,ajab lapsed hulkumaie.

8) Tühja sõime kallal lähevad hohused riidu.

      Jumal vaese/rikka poolt.Rikka ja vaese väljavaateid saada taevariiki

1) Vaene elab jumalga,rikas varaga.

2) Küll jumal seńi rikka rinnust kinni peab,kuni vaene ennast järgi veab.

3) Jumal peab rikka rinnust kinni,laseb kehval kesa ülesse künda

4) Ennem läheb kaamel läbi nõelasilma,kui rikas taevariiki saab,

5) Rikka päralt terve taevariik.





       RIKAS JA VAENE.RAHA

    Varabdus ei tee paha.Raha peab olema.Rahaga saab kõike.Rikkal igal pool hea

1) Ega raha meest riku.

2) Ega vara vakka riku.

3) Raha maksab igal pool.

4) Raha eest saab kõik.

5) Rikka kuid matab-katab kõik.

6) Raha ei haise.

7) Raha murrab rauda.

8) Rikkal o hea raba pealgi elada.

 Kel rikkust,sel võimu

1) Kel rikkust,ruul võimu.

2) Kellel suurem kukku,selle võimus.

3) Kellel raha,sellel võimus

4) Kellel raha,sellel ramu.

5) Kel kõud,sel vägi.

   Altkäemaks aitab kõikjal.Kuidas määrid nõnda sõidad

1) Raha pimedaks,kurdiks,keeletuks.[Altkäemaksu kohta]

2) Raha ees avanevad kõik uksed.

3) Rahaga saab kohta osta,rahaga saab kohtus kosta.

4) Raha paneb rattad käima.

5) Kõik rattad ja rattakesed tahavad määret saada.

6) Iga asi tahab määrimist.

7) Kui ratas ei veere,siis rasva.




   Andimine ja tagastamine.Laen,võlg,pant

  Mitmesugust laenust ja võlast:mis on võlg,mis pole;rikka ja vaese laen,millega võlg makstakse;kas laenata või mitte

1) Pits viina ja piip tubakat ei ole võlg.

2) kõhutäis süüa ja piibutäis tubakat- see ei ole võlga ühti.

3) Piip tubakat ei ole võlg,kopik raha on võlg.

4) Suutäis viina ei ole võlgu,kopik raha on võlgu.

5) Mis ei ole kingitud,see on laenatud.

6) Mis vaesele laenatud,pole rikkalegi kingitud.

7) Võta võlga,lase laenu.

   Võlg pesb (vabatahtlikut,nurisemata ) makstud saama

1) Võlg olgu võtmata,aga mitte maksmata.

2) Laena häda ajal,maksa õigel ajal.

3) Õige mees õiendab võla.

4) Võlg mingu naerdes tagasi,aga mitte nuttes.

5) Laen peab naerdes kätte tulema.

6) Maksa võlga naerdes,,mitte nuttes.

7) Kes oma võlga maksab,on rikas mees.

    Võlg kerga võtta raske maksta

1) Võla maksmine on raha raiskamine.

2) Vana võlg on selge raharaisk.

3) Võlg kerge teha,raske maksta.

4) Hea võtta,paha maksta.

5) Kerga võtta,verehinnas massa.

6) Kahe käega ei saa enam tagasi,mis ühe käega välja annad.

             Võllg ei aegu,meenub võlglasega kohtudes

1) Võlg seisab vanuni uus.

2) Mets mädaneb,ega võlg mädane.

3)  Võlg ja jumala sõna ei lähe kumbki hukka.

4) Mees silmas,võlg meeles.

5) Ega võlg ei mädane.

6) Mees silma ehen,võlg südamen.

    Laenamine tekitab vaenu.Andja hea,tagasinõudja paha.Tagasiküsija suurem vihaalune,kui keeduja

1) Kes teisele laenab,korjab enesele vihamehi.

2) Omaga saab inimene omale vaenlasi.

3) Sõprus lõpeb sealm,kus laenamine algab.

4) Tahad sõbrast lahti saada,siis laena sõbrale raha.

5) Kes oma sõbrast tahab…


       Aktiivesel juhtub head kui ka halba

1) Kui ei saa suhu,siis selga.

2) Hüppaja ja rabeleja ikka saab,kas suhu ehk selga.

3) Tagijal juhtub mõndagi,magajal ei midagi.

4) Tegijal on süüd,ülekaejal mitte midagi.

5) Tehtud tööst ikka saab: kui muud siis pahandustki.

6) Kes kõik kõrved kõnnib,see kõik marjad maitseb.

       Kes tahab maitsta,peab taluma ka ( eelnevaid,kaasnevaid,järgnevaid) ebameeldibusi;kes ei maiste,ei pea kannatama

1) Kes palju tahab saada,peab palju kannatama.

2) Kui tahad liugu lasta,pead ka kelku vedama.

3) Kui muna mõistad süüa,küll siis koore ka mõistad katki teha.[Kes midagi head tahab saada,peab selle jaoks ka vaeva nägema.]

4) Kes sööb koore pealt ära,see söögu piima alt.

     Kes ebameeldivat talub/ ei talu see meedldivat maitseb/ei maitse

1) Kes kibadat kannata,see magusat maitseb.

2) Kannatus on mõru,aga vili on magus.

3) Kes kannatab kurja,see kannab kulda.

4) Kes kurja ei kuule,see magusat ei maitse.

     SAAMINE,KOGUMINE,KULUTAMINE,TAHTMINE

   Head ja pahad ajad.Saamise,varu ja kulutamise vahekordi

   Kõik ajad pole võrdsedd.Enam sööma-kui saamapäevi

1) Aeg ei ole aasta vend.

2) Kõik on ikka söömapäevad,ei kõik ole saamapäevad.

3) Kõik aastad ei ole vennakesed.

4) Kõik tunnid ei ole tulusad.

  Sügis (suvi) rikas,kevad ( talv) vaene.Saagiajal raisatakse ülemäära,hiljem tuntakse puudust

1) Mihklipäeval süüakse lusikaga võid.

2) Mihkel on rikas mees,Jüri on vaene mees.

3) Sõgise söödab,kevade kurnab.

4) Sügise söödab,kevade kehvaks teeb.

5) Sügise sõõdab,kevade kurnab.

6) Küll,aga valge ära sööb,mis must koo´kokku paneb.

7) Uusi rukkid ei või uue leivaga lõigata.

8) Kevadine siig…


Blog
Blogovi se ažuriraju svaka 5 minuta