VANASÖNA RAAMAT
66, Põlva, Estonija

           Tüli,sõim,kaklus

      Konflite ikka juhtub.Vihastavad,tülitsevadnõrgadki,headki,kannatlikudki

 1) Viha,vaen ja riid kestab nii kaua rahva seas,kui hobune kabjad kannab,kass küüned ja sikk sarved.

2) Kivi puutub kiviga kokku,mis siis veel inmesed.

3) Munad veerevad pesas teineteise vastu,miks siis mitte elus inimesed.

4) Konn krooksub ka,kui pääle astutakse.

5) Olgu kivi palavam,kui palavam.kui peale sülitatakse,siis jahtub.

6) Väiksest sädemest saab suur tuli.[ Ka kannatlik vihastab lõpuks]

    Tüli ei tule põhjuseta.Sõnast tüli,tülist kaklus

1) Tüli ei tule tühjast asjast ega sõim heast meelest.

2) Suutäiega kõht täidetakse,sõnadega süda täidetakse.

3) Sädemest tuli,sönadest tüli.

4) Sädemest saab suur tuli,sõnades saab suur tüli.

5) Pisust tuli,sõnast tüli.

6) Kibemest saab kirg,sõnast saab tüli.

7) Sõimajale jäävad sõnad,rahurikkuja rahutu süda.

8) Mis taplus see on,kui riide rebimist ja karvakisumist ei ole.

    Sõim,sõdadega tülitsemie ( mitmesugust)

1) Sõnas mõnda sõimatake,laulus mõna laimatakse.

2) Sõimaja on tapja poolvend.

3) Miis kes nime kannab,lits,kes nime annab.

4) Sõimajale jääva sõnad,rahurikkujale rahutu süda.

5) Ära pööra teise sõnu,pööra ennem isaisa püksid pahempidi.

       Sõnadega/rusikaga

       Sõnahoobid valusamad kui käehoobid

1) Sõnahoobid on vahest valusamad,kui käehoobid.

2) Peksmise hoobid lähevad keha külge,aga sõnade peks läheb läbi keha

3) Terav kirves lööb valusa haava.[ Inimeset,kel on ''valuad' sõnad]

  Ähvardamine.Ähvardamise ja lõõmise vahekordi

1) Haukuja koer ei hammusta.

2) EI see koer hammust,kes iga ajal hauhub.

3) Koer,kes kuri haukuma,ei ole kuri hammustama.

4) Koer hauub,kuni hammustab.

5) see koer ei kisu,kes alati haugub.

    Parem sõnaga kui käega.Tark sõnaga rumal rusikaga.Kui sõna ei aita,lase käsi käia

1) Sõna on vanem kui sõda.

2) Parem sõna suust,kui kivi peost.

3) Targad sõdiva sõnadega,rumalad rusikatega.

4) Mees sõdib sõnaga,härg sarvega.

5) Kui sõnad puuduvad,siis lase käsi käia.

6) Kui sõna ei aita,siis lase käsi käia.

     Löömine,kaklus.Kellega tasub kakelda? Vastu hakata või pageda.

1) Vaata enne mehe otsa,siis mine mehe vastu.

2) Põganeja pääseb,vastupaneja saab valu.

3) Häbi küll jooksta,aga tervisele kasulik.

4) Kuri küll põganeda,aga hea.

    Vastulöömine on lubatud.Mees mehe vastu

1) Vastuhakkamene on loodud.

2) Lööjal on süüd,aga vastulööjal mitte.

3) Kui täi kallale kipub,tuleb ta ära tappa.

4) Mees mehe vasta.

5) Mees mehe,kaks meest kuradi vastu.

6) Jalahhoop-surmahoop.

7) Maaslamajat ei lööda.

   Kus riidlevad,lõikab kolmas kasu

1) Kaks riidlevad vara pärast,kolmas tuleb ja päri vara omale.

2) Kaks koera taplevad,kolmas saab kondi.

3) Kus enne tüli riid on,sealt peab eemale hoidma.

4) Kahe tüli hakkab kolmadale külge.

5) Kui kak meest kaklese,sii kolmas pistku oma nina vöö vahele.

6) Vahemees saab hoobid.  

     Pärat konflikti.Leppimis,vihapidamine

    Tüli on ''südamepuhatus'',lõpeb taltumise,kahetsuse,leppimisega

1) Viha minek,kahtluse tulek.

2) Saa hull sarved seina jooknud,siis jäeb targemaks.

3) suvine rand ei pea kaua jääd.

   Ära vana asja mäleta;ära pea pikka viha

1) Vannu,mis sa muid vannud,ära kurja mäleta.

2) Mis sa muldist suppi enam soendad.

3) Vana pattu ei pea mitte mäletama.

4) Ära vana sukka enam haruta

5) Eiu lühike,viha ära pea.

6) Lepi sina sõbraga,siis jumal lepib sinuga.

7) Ära vana sülge enam suhu võta.

8) Kes vana asja meelde tuletab,sel silm peast välja.

9) Vanal asjal jalg pääl,silm välja.

       Andestajaid on vähe.Leppimine suhete ennistamine pinnaline ja ebakindel

1) Neid on vähe,kes andeks annavd,üks ühekse hulgast.

2) Ehk küll lumi ja jää ära sulavad,talvist teed tuntakse siiski.

   HEADUS JA KURJUS.HEA - JA PAHATEO VASTATIKKUS.KÄTTEMAKS.TÄNAMATUS.

   Hea ja kuri inimene;nendega sutlemine

      Häid inimesi on vähe.Ka halbu peab olema.Headki pple veatud.Halvalgi on voorusi.Igal omad head ja vead.Kaastunnet on igaühes

1) Harvast häid nähakse.

2) On olemas kaks head inimest;üks on surnud,teine ei ole sündinud

3) Puhta vee sees on ka putukaid.

4) Igal inimesel on head ja vead.

5) Igaühel oma viga.

6) Ei ole kellegi rauda rinda loodud.[ Halastaja kohta]

   Mitmesugust heast ja kurjat inimesest

1) Ke hääd ei tee,see hakkab kurja tegema.

2) Kurja tunned juba sllmist ära.

3) Kurisüda tunneb hirmu

4) Usin kurja tegema,arg hirmu kartma.

5) Sitast pesed puhtaks,aga kurjast inimest lahti ei saa.

6) Halva koha eest põgene,halva inimese eest ei saa kuhugi põgeneda.

7) Ükskord iks kuri är kooles,,halv hauda viias.

    





      


 



   


       


    


2 pregleda
 
Komentari

Još nema komentara.
Ostavi komentar, započni diskusiju!

Blog
Blogovi se ažuriraju svaka 5 minuta